Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kiikla mõisa park, 19. saj
Mälestise registri number 13981
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.01.1998
Registreeritud 14.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.06.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Ida-Viru maakonna vaneminspektor, Kalle Merilai

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna ajastu tüüpilise pargiarhitektuuri näide mõisaansamblis

Sisestatud: 24.03.2003.

Mälestise kirjeldus


Maastikuliselt on park (5,8ha) rajatud tasasele pinnale, väikese langusega lääne suunas. Kiikla mõisa pargi ajaloost on säilinud kaks mõisasüdame plaani, aastatest 1847 ja 1867/1897. Mõlemal plaanil on jälgitav pargi kindel regulaarne ülesehitus. Peahoone ees on väike ringteega esiväljak, mis on säilinud praeguseni. Esiväljaku kuju rõhutavad mõlemale poole sissesõitu jäävad majandushooned. Tammegrupp suleb esmase vaate hoovi sõitjale.
Hoone taga asuvas pargiosas domineerib praeguseni avar väljak, mis lõpeb regulaarse pargiosaga. Kiikla mõisapark on olnud 19.sajandi lõpuaastateni korrapärase radiaalsete teedevõrguga kujundatud park. Ajaloolises planeeringus rõhutati peatelge , mille lõpetas tiik. Regulaarsetest elementidest on säilinud ainult pärnaallee. Regulaarne teedevõrgustik on kadunud, kuid puude asetuse järgi on võimalik veel tänapäevalgi leida radiaalse kujunduse elemente.
Peahoonest lõunas asub viljapuuaed, milles alles veel mõned mõisaaegsed vanad õunapuud.
Puistu koosneb valdavalt kodumaistest liikidest harilik pärn, harilik saar ja harilik vaher introdutsentidest on alpi seedermännid ja palsami nulud. Põõsarinne hõre.
(pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 24.03.2003.

Mälestise ajalugu


Rajatud ilmsel 18.s. II poolel. Rekonstr. vabakujunduslikuks 19.s viimasel veerandil.

Sisestatud: 24.03.2003.