13989 Narva-Jõesuu kuursaal,1922
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Narva-Jõesuu kuursaal,1922 |
---|---|
Mälestise registri number | 13989 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 14.01.1998 |
Registreeritud | 14.01.1998 |
X-koordinaat | 728902.44 |
Y-koordinaat | 6597958.00 |
Mälestise vana number | k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(7)
Paikvaatluse kuupäev: 08.11.22
Menetleja: Ida- Virumaa nõunik, Kalle Merilai
|
Märksõna(12)
Ehitised, Kompleksid, Keskusekompleks, Meelelahutushoone, Meelelahutuskompleks, Meelelahutushoone, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Meelelahutushoone, Ehitusperioodid, 1841-1917, 1940-1991.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Silmapaistvaim ja keskseim maailmasõjaeelne ehitis Narva-Jõesuus. Juugendstiili silmapaistev näide. |
Kirjeldus Kahekorruseline suur krohvitud kivihoone, plekk viilkatusega. Ehitist kavandades on arhitekt lähtunud enim 18.s. arhitektuuri vormikõnest: kõikide fassaadide sümmeetria, mansardkatused, kaar- ja ovaalakende ning klaasuste eelistamine jm. Peafassaad oli kujundatud laia voluutfrontooniga, mida kroonib barokse kiivriga torn. Algselt on fassaadidel kasutatud elegantset nn. Louis XVI stiilis kipsdekoori. (EA) |
Ajalugu Narva- Jõesuu sai esimese kuurhoone 1882. aastal. Ehituse algatajaks oli tollane Narva linnapea A. Th. Hahn, kes oli ise ka projekti autor. Hoone oli rikkaliku dekooriga, rohkete rõdude ja sammaskäikudega puitehitus. Kuursaali hoonet on iseloomustatud kui maalilist ning üldmuljelt õhulist ja läbipaistvat. Hoonel asus torn, millest avanes lai vaade ümbruskonnale. 1910 a. 1. mail puhkenud tulekahjus hävis puidust hoone täielikult. Uue hoone projekteerimine ning ehitamine toimus väga kiiresti 1911- 1912 aastatel. Projekti autoriks oli tuntud vene-poola arhitekt Marian Lalewicz. Hoone ehitusstiil kuulub juugendperioodi retrospektiivsesse suunda, mida iseloomustab juugendlikult moodne läbitöötlus ning kaasaegne funktsioon on määranud tema mahulise ülesehituse. Suur osa kuurhoonest lõhati 1944, säilinud N-poolne tiib korrastati oluliste muudatustega nii välis- kui sisearhitektuuris 1950.a.-te lõpus. Põles 1990-ndate alguses. (Narva. Jõesuu kultuurimaja (kuurhoone) arhitektuuri-ajalooline ülevaade.1981) |
Kaitsevööndi ulatus Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 lg.3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. |
Meedia - Uus omanik restaureerib Narva-Jõesuu kuursaali |