Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kreenholmi elukasarmute prügipõletusahi, 19.saj.
Mälestise registri number 14030
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.01.1998
Registreeritud 14.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 06.12.16

Inspektor: Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet, muinsuskaitse vaneminspektor, Madis Tuuder

Märksõna(8)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Rajatis, Ehitiste liigid, Rajatis, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Kreenholmi töölisasula hooned moodustavad ühe omalaadsema ning huvitavama tööstuse juurde kuuluva elamu- ja admin. kompleksi, mis peegeldab ilmekalt 19. sajandi ja 20. sajandi I poole tööliselamurajooni arhitekturilisi taotlusi ja olmet. Objekt on terviklikku ning ainulaadsesse kompleksi kuuluv erandlik ehitis. Ehitisel on osaliselt säilinud algupärane arhitektuurne vormistus.

Sisestatud: 23.03.2009.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on sümmeetrilise pudelja vormiga keraamilistest tellistest ehitisega, mille keskmest kasvab välja kõrge sale korsten. Ringikujulise põhiplaaniga rajatise seintes on neli jõuliste portaalidega raamitud ava. Ehitise kehandit ümbritses algselt puidust platvorm, mis omakorda oli kaetud postidele toetuva kaldkatusega. Avade ees võisid olla luugid või võred. Aastatel 2011-2013 toimusid objekti terviklikud restaureerimistööd, mille tulemusel kaeti selle kuplilaadne ülaosa käsitsivaltsitud tsingitud terasplekiga. Kuna algse katusekonstruktsiooni kohta olid andmed rekonstruktsiooni tegemiseks liialt napid, oli valtspleki paigaldamine kupli kuju arvesse võttes ainus mõeldav lahendus kaitsmaks ehitise kehandit sadevete eest. Seega tuleb arvestada, et antud lahendus ei ole teostatud algse võimaliku välimuse eeskujul.

Sisestatud: 05.12.2016.

Mälestise ajalugu


Narvas Kreenholmi linnaosas asuv rajatis, mida täna tuntakse prügipõletusahju nime all, on Eesti üks omanäolisemaid ehitismälestisi. Rajatis kuulub Kreenholmi Manufaktuuri tsaariaegse töölisasula hoonetekompleksi ning on ehitatud ajavahemikul 1891-1901. Tol ajal oli Kreenholmi Manufaktuuri arhitektiks Paul Alisch, kelle käe all on tõenäoliselt valminud ka antud ehitis. Objekti tegeliku algse funktsiooni välja selgitamine on olnud aga probleemne. Mitmed uurijad on väitnud, et tegemist on kunagise prügipõletusahjuga. Inglise töölisasulates, kust Kreenholmi arhitektuur n-ö imporditi, eksisteerisid 19. saj II poolel tõepoolest eraldiseisvad prügipõletusahjud. Põletamise jälgi rajatise seest ega ka korstna sisepinnalt 2011. aastal teostatud uurimistööde käigus aga ei leitud. Ahju-teooria vastu räägib ka asjaolu, et suurem osa analoogsetest ehitistest oli Kreenholmis rajatud hoopis puidust. Lisaks selgus selle sisemust puhastades, et rajatis asub läbi kogu kvartali kulgeva tellistest laotud kollektori peal. Sellest lähtuv idee, et tegemist võiks olla nt uriinikogumiskaevuga – inimtekkelisi väljaheiteid, eeskätt uriini, kasutati kanga värvimisel ja tugevdamisel – ei pidanud aga paika, kuna kasarmute tualetipüstakud ei olnud antud kollektoriga ühendatud. Arvestades asjaolu, et rajatise kivikehandi ümber paiknes katusega platvorm, võis tegemist olla nt pesupesemiseks mõeldud paigaga. Igal juhul on kõige tõenäolisem versioon seotud mingit liiki heitveega, kusjuures korsten on tõenäoliselt mõeldud rajatise kehandi sisemuses paikneva ruumi, kuhu võidi heita mingit liiki (vedelaid) jäätmeid, ventileerimiseks. On teada, et ka manufaktuuri tööstusterritooriumil paiknesid heitveekollektori kohal korstnalaadsed ventilatsioonišahtid. 1930. aastateks olid kõik sarnased rajatised unarusse jäetud ning neid kasutati solgiaukudena.

Sisestatud: 05.12.2016.