Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kreenholmi Georgi vabriku hoone, 1899
Mälestise registri number 14037
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.01.1998
Registreeritud 14.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis Georgi kudumisvabrik (118009215)

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.05.17

Inspektor: Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet, muinsuskaitse vaneminspektor, Madis Tuuder

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Tootmishoone, Vabrikuhoone, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Vabrikuhoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ühe omalaadsema ning huvitavama töölisasula kompleksi, mida iseloomustab ehitistüüpide mitmekesisus ja historitsistlik arhitektuur, kuuluv hooned. Vaatamata mõningatele ümberehitustele on ehitused ühtseks ning ainulaadsemaks kompleksiks vabariigi territooriumil.
Mälestise tunnuseks on hoonemaht ja välisilme.

Sisestatud: 10.09.2008.

Mälestise kirjeldus


Kreenholmi vabrikute ansamblis domineeriv. Pika kitsa 5-korruselise hoone risttahukalised nurgatornid annavad talle iseloomuliku jõulise silueti. Eesti tööstuseehituses esmakordselt mittekandvate välisseintega, kaheksa malmpostireaga ja valtsitud taladega täiskarkassiga hoone, milles kitsaste vahepostidega laiad aknad tagasid masinasaalide hea valgustatuse. Vahelaed ja põrandad olid puidust. Fassaadid on kontrastsed - hooneotsad historitsistlikud, neoromaani stiilis detailidega (keskne suur ümarnišš, kaaravad, piklike kaarniššide read), külgfassaadid Eestis esmakordselt esinevate aknaridadega, mis on funktsionalistlikule arhitektuurile iseloomulike lintakende eelkäijaks. Vaatamata arhitektuurilistele erinevustele liitub varem ehitatud tellistest Joala vabrikuga ja Kreenholmi saare paekiviehitustega terviklikuks, Eestis erakordseks tööstusansambliks. (EA)

Sisestatud: 21.05.2003.

Mälestise ajalugu


Valmis kompleksi viimase hiidehitisena 1899, arh. P.Alisch. Sõjas purustatud ehitis taastati 1962. (EA)

Sisestatud: 21.05.2003.

Mälestise ajalugu


Kreenholmi vabrik oli igati kaasaegne ettevõte. Tsehhiruumid olid igati ruumikad. Kõigi vabrikuruumide kogupindala oli 1906.a 1.507.755 ruutjalga ehk 495.972 m2 . Ruumid olid 4 - 4,5m kõrged, vahelaed toetusid metallkonstruktsioonidele - see vähendas seinte kandekoormust ja võimaldas jätta aknaavad suuremad. Lisaks päevavalgusele valgustas tööruume 1906.a 4391 gaasilampi. Kontor ja osa õue oli valgustatud elektriga. Tehti katset valgustada ka kogu ettevõte elektriga, kuid tulemustega ei jäädud rahule. Gaasi - valgustuse tarbeks valmistati Kreenholmi oma gaasimajas. Kõigis vabrikuruumides oli ventilatsioon - ventilaatorite ja metallist väljatõmbetorustikuga. Eriti tolmustele töökohtadele paigaldati lisaks veel kohtventilatsioon Õhus leiduvat tolmu püüti veel eriliste õhuniisutussüsteemide abil. (Puuvillatolm on tule ja isegi plahvatusohtlik). Kogu vabrikus oli sisseseatud automaatne tulekustutussüsteem. Kui ruumis tõusis temperatuur teatud tasemeni, rakendusid tööle pumbad mis juhtisid kustutusvee mööda torusid tsehhides asuvatesse veepihustitesse. Mõnda kohta olid paigaldatud ka elektrilised tuletõrjeandurid. ( loe ja imesta - ka 21. sajandi algul ei ole mitte kõigis ettevõtteis selliseid seadmeid ).
Ruume puhastati mitu korda päevas. Kõik tootmishooned olid ehitatud mittepõlevatest materjalidest - paekivist või tellistest. Hooneid köeti keskkütte sarnase süsteemiga, tööruumides oli veevärk ja kanalisatsioon. Kõik see jätab mulje nagu oleks töötingimused olnud Kreenholmi manufaktuuris üsna head. Oli siiski ka probleeme, töölised kaebasid ülemäärase palavuse üle, ventilatsioon ei toiminud kõige paremini. Suurimat pahameelt põhjustas aga vabriku sisekord - tööpäev oli pikk, algas see hommikul kell 5.00 ja kestis õhtul kella 8.00 - ni. Lõunavaheajaks oli ettenähtud 1 tund. Tööle hilinejat või halvasti töötanud töölist võis karistada rahatrahviga. Ka tuli töölisel kinni maksta purunenud masinaosad.
(Allikas : Narva kodulehekülg http://www.hot.ee/narvahistory/)

Sisestatud: 10.09.2008.