14057 Tsooru mõisa park

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Koondvaade

Mälestise nimi	Tsooru mõisa park
Mälestise registri number	14057
Registreeritud	Kinnismälestis
Arvel	14.01.1998
Registreeritud	14.01.1998

Mälestise vana number	-
Liigitus	ehitismälestis

parki läbiv oja
Autor Riina Pau
Kuupäev 08.05.2009

park ja paisjärv
Autor Riina Pau
Kuupäev 08.05.2009

Tsooru mõisa park. Foto Tõnis Taavet, 21.05.2013.

Tsooru mõisa park. Foto Kersti Siim, 12.04.2014.

Galerii(6)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 12.11.1997 määrus nr. 72, (RTL 1997, 214, 1129) Kuupäev: 06.11.1997
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri 28. märts 2006. a käskkiri nr 120 (RTL, 07.04.2006, 30, 542) Kuupäev: 05.04.2006

Seisund:	halb

Inspekteerimise kuupäev: 13.07.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus Piirkonna ajastu tüüpilise mõisaansambli pargiarhitektuuri näide Sisestatud: 19.03.2004.
Mälestise kirjeldus Keskmise suurusega (5,3 ha) park asub orgudega järsult liigendatud reljeefil Tsooru ojast paisutatud tiigi kaldal ning on valdavalt vabakujunduslik . Tänaseni avatuna säilinud ruudukujuline esiväljak on praegu kahjuks kasutusel põllumaana. Kõrge järvekalda küngaste vahel lookleb teedevõrk ja edela-kirde suunaline ojake. Park oli algselt rajatud looduslikust puistust. 19.s. lõpus ja ka 20.s. II poolel on seda täiendatud mitmete võõrpuuliikidega . Läänest ja idast toovad mõisasüdamesse esinduslikud pärnaalleed, millest terviklikumana on säilinud läänepoolne. Pargi kaguserva maantee läheduses asub II maailmasõjas hukkunute ühishaud koos mälestusmärgiga Puittaimestiku liigirikkus on keskmine (50), võõrliike on 31 (O. Abner, J. Elliku, A. Kaur, S. Janson, 2006). Võõrliikide ohtrus on pargis viimastel aastakümnetel suurenenud kuna hoonete lähiümbrusesse on istutatud juurde noori puid . Pargi läänepoolses peahoonega piirnevas osas on puistus ülekaalus harilik pärn (Tilia cordata), Dmax=290 cm, mida on istutatud nii ridadena kui ka rühmiti ja hajali ühekaupa. Kaasliikideks on peamiselt harilikud saared (Fraxinus excelsior), Dmax=318 cm ja harilikud vahtrad (Acer platanoides), Dmax=318 cm. Mõne puuna kasvavad puistus euroopa lehised (Larix decidua), Dmax=283 cm, vene lehised (Larix russica), Dmax=110 cm ja siberi nulud (Abies sibirica); Dmax=137 cm ja läänepärnad (Tilia × vulgaris), Dmax=253 cm. Harvaesinevatest puudest kasvavad kunagise peahoone asukoha juures harilikud ebatsuugad (Pseudotsuga menziesii), Dmax=238 cm ja reas 7 pensilvaania saart (Fraxinus pennsylvania), Dmax=143 cm. Samas lähedal on ka nooremas keskeas alpi seedermännid (Pinus cembra). Ida- ja kirdepoolses osas on puistu tihe ja loodusliku ilmega, kõrvuti lehtpuudega suhteliselt palju harilikke kuuski (Picea abies). Põõsarindes on palju harilikke sarapuid (Corylus avellana) ning paiguti moodustavad suuri rühmi harilik pihlenelas (Sorbaria sorbifolia) ja harilik sirel (Syringa vulgaris). Sisestatud: 22.05.2009.
Mälestise ajalugu Tsooru mõisa kohta on esimesed teated 1516. aastast, mil see kuulus Taubedele. Vahetanud mitmeid kordi omanikke. 1625 said mõisa pikaaegseteks valdajateks Budbergid, kelle käes püsis mõis mõningaste vaheaegadega kuni riigile võõrandamiseni. Puidust ühekorruseline peahoone ehitati 19. sajandi II poolel Budbergide ajal. Hoone puidust osa hävis 1949.aastal ning praeguseni on sellest ümberehitatuna säilinud vaid kivist kahekorruseline läänetiib. Segastiilis park on rajatud 19. sajandi II poolel Budbergide poolt, täiendatud 19.s. lõpul ja palju istutusi ka 20.s. II poolel. Sisestatud: 22.05.2009.

14057 Tsooru mõisa park

Määrused ja käskkirjad(2)

Inspekteerimised(5)

Märksõna(10)

Kirjeldused(3)