Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vana-Antsla mõisa park
Mälestise registri number 14062
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.01.1998
Registreeritud 14.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.09.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Mirja Ots

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna üks suuremaid ja liigirikkamaid mõisaansambli parke.

Sisestatud: 19.03.2004.

Mälestise kirjeldus


Pargi südamik koos peahoonega asub keskaegse vasallikindluse asemel, mis on piiratud hobuserauakujulise paisjärvega Pindala koos parkmetsaga kokku 20,5 ha.

Sissesõit parki toimub läbi mõisa väravapostide. Peahoone ees on teedest liigendamata esiväljak. Väljaku nurkades asetsevad pöetud elupuud. Peahoone akende all on roosipeenrad. Peahoonest edelasse, vallikraavi lookesse jääv pargiala (varem ehisaed) on vabakujuliseks, eksootide rikkaks pargiosaks kujundatud arvatavasti 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Pargi keskele on ringteega ümbritsetud kivist terrass.
Pargi põhiosa moodustab tiiki ümbritseva ringteega liigendatud vabakujuline pargiosa, mis on pärit 19. sajandi algusest. Selle pargi hilisemad osad on korrapärane pärna-tamme puistu pargi edelaosas, mis rajati fooniks ja kaitseks 19. sajandi lõpus rajatud suurele aiandile. Aia kujunduslikul teljel, orienteeritud tiikidele, asus nn pudelimaja. Pudelimaja juures on säilinud osaliselt aiandit piiranud punane telliskivist müür. Pargi põhjaosas olev tihedam pargiosa on pärit 19. saj II poolest. Tallide ja valitsejamaja juures olev vabakujuline pargike on pärit 19. saj keskelt. Pargi põhjapiiril on tamme-pärna allee, mis suundub mõisnike matmispaika nn kabeliparki. Allee ja vana pargi vahele on 20. saj II poolel rajatud “Sõpruse park”, põhiliselt lehise istutus. Ojaäärne pargiosa, kabelipargi tee äärne parkmets koos kabelipargiga moodustab praegu üksikute võõrpuuliikidega metsa.

Vana-Antsla pargist viib ligi 2,5 km pikkune tamme allee Uue-Antsla pargini. Madalates kohtades on kasutatud tamme asemel hõberemmelgat.

Läbivoolava oja veed on paisutatud kuntslikult kaevatud tiigis, mis piirab peahoone ümbrust hobuseraua kujuliselt põhjast ja lõunast. Tagatud on väljapääs tiikidele väikese sillakese näol. Pargi idaosas on väike purskkaev.

Vana-Antsla park on rajatud liigirikkana, tehnikumi poolt pidevalt täiendades on saadud eriti liigirikkas park – dendroloogiline kollektsioon. Pargi uute liikidega täiendamisegaon aastaid tegelenud tehnikumi õpetaja Leili Kuppar.241 taksoniga on park üks liigirikkamaid.
Põhipuuliikideks on harilik pärn ja harilik tamm.
Pargi lääneservas on väärtuslikuks pargiosaks 80 – 85 aastat tagasi rajatud tammik.
(pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 19.03.2004.

Mälestise ajalugu


Mõisa ansambel ja park on välja kujunenud alates 18. sajandi lõpust kuni 19. sajandi lõpuni, põhiliselt von Löwensternide valitsemise ajal, täiendatud pidevalt ka 20.s. II poolel.

Sisestatud: 19.03.2004.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt kultuuriministri käskkirjale 28.03.2007 nr 144. Vt lisatud kaardimaterjali.

Sisestatud: 20.04.2007.

Üldinfo


Pargis on nahkhiirte elupaigad. Aastatel 1999-2008 leiti pargis 6 liiki nahkhiiri. Leitud liigid Vana-Antsla pargis on põhja-nahkhiir, veelendlane, pruun-suurkõrv, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, kääbus-nahkhiir.
(allikas: Matti Masing „Eesti parkide nahkhiireline väärtus detektor-uuringute põhjal”,2009)

Sisestatud: 05.03.2009.