14081 Vastseliina piiskopilinnus vallikraaviga, 14.-16. saj

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vastseliina piiskopilinnus vallikraaviga, 14.-16. saj
Mälestise registri number 14081
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.01.1998
Registreeritud 14.01.1998
Mälestise vana number 585
Liigitus ehitismälestis
14081, Ü.Jukk, 18.04.2012
14081, Ü.Jukk, 18.04.2012 Linnuse kirdetorn Autor Martti Veldi Kuupäev 13.09.2007 Vastseliina piiskopilinnus vallikraaviga, 14-16 saj. Foto Tõnis Taavet, 10.11.2010. Vastseliina piiskopilinnus vallikraaviga, 14-16 saj. Kirdetorn. Foto Tõnis Taavet, 10.11.2010. Vastseliina piiskopilinnus vallikraaviga, 14-16 saj. Lõunamüür. Foto Tõnis Taavet, 10.11.2010. Vastseliina piiskopilinnus vallikraaviga, 14-16 saj. Kagutorn. Foto Tõnis Taavet, 10.11.2010. Vastseliina piiskopilinnus vallikraaviga, 14-16 saj. Lõunamüür. Foto Tõnis Taavet, 10.11.2010. Vaade linnusele ja ümbritsevale kultuurkihile nr 13603 ning Piiri kõrtsile nr 14083 loode poolt. Foto: Ants Kraut, Tanel Moora 01.05.2013 Vaade Linnuse lõunamüürile. Foto Kersti Siim, 16.04.2014. Vastseliina piiskopilinnuse lõunamüür. Foto Mirja Ots, 19.10.2017 Vaade kagust Piiri kõrtsile, Vastseliina linnusele ja nende vahele rajatava Palverändurite maja ehitusplatsile. Foto Mirja Ots, 23.05.2017 Foto Reio Avaste, 2018
Galerii(16)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 12.11.1997 määrus nr. 72, (RTL 1997, 214, 1129) Kuupäev: 06.11.1997

Inspekteerimised(10)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 08.10.19

Menetleja: Võrumaa nõunik, Tiina Pettai

Märksõna(8)

Ehitised, Ehitiste liigid, Kindlustus, Linnus, Piiskopilinnus, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1521-1710.

Kirjeldused(7)

Mälestise tunnus


Üks monumetaalsemaid keskaegseid kaitserajatisi tellisehituspiirkonnas.

Sisestatud: 20.11.2003.

Mälestise kirjeldus


Linnuse vanim osa oli massiivne, ristkülikukujulise põhiplaaniga peatorn, millest säilinud osal. alusmüürid. Järgmisena rajati tornist N poole kolmest täisnurgi paiknevast tiivast koosnev pealinnus siseõuega keskel. Pealinnus on nüüdseks täielikult hävinud. 15. lõpul 16.s. algul rajati O-küljele uued tulirelvatornid. SO-nurga ümartorn omab kogu Vana-Liivimaa kaitsearhitektuuris unikaalset dekoori, eriti seinte ülaosas, kus krohvipõhjaga kaksikteravkaarsed nišid on kombineeritud sõõrpetikutega. Piki eeslinnuse müüre paiknesid majandushooned. Kompleksi ümbritses veel teinegi parhamilaadne ringmüür, väikese tellistest ümartorniga.(EA)

Sisestatud: 20.11.2003.

Mälestise asukoha kirjeldus


Piirilinnus Tartu piiskopkonna SO-osas, Vana-Liivimaad ja Pihkvat ühendava sõja- ja kaubatee ääres.

Sisestatud: 20.11.2003.

Mälestise ajalugu


Rajati 1342 ordumeister B. v. Dreilebeni initsiatiivil. Pealinnus valmis tõen. enne 1379.
Tulirelvade levikuga kaasnesid ulatuslikud rekonstrueerimistööd. Esimesena püstitati arvat. NO-torn 15.s. lõpul. 16.s. I-poolest peaks pärinema ka SO-nurga ümartorn.
Linnuse täiendamine kestis Liivi sõja puhkemiseni. Mõningaid rekonstrueerimiskavasid oli rootslastel ka 17.s. lõpul, kuid need jäi tõen. Põhjasõja tõttu realiseerimata.

Sisestatud: 20.11.2003.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist. Täpsustav kaitsevöönd on koostamisel.

Sisestatud: 01.06.2007.

Meedia


- Vastseliina linnus on hästi hoitud
www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=6468

Sisestatud: 20.09.2007.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/Vastseliina_piiskopilinnus

Sisestatud: 19.05.2011.