Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vana-Saaluse mõisa ait-kuivati, 19 saj. II pool
Mälestise registri number 14133
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.01.1998
Registreeritud 14.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: varemestunud

Inspekteerimise kuupäev: 10.03.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Ait-kuivati, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Ait-kuivati, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna ajastu tüüpilise hoonetüübi näide mõisaansamblis

Sisestatud: 17.03.2004.

Mälestise kirjeldus


1-korruseline, historitsistlikus stiilis, viilkatuse ja krohvimata fassaadiga maakivist ja punasest tellisest majandushoone. Hoone paikneb mõisaansambli keskosas veskipaisu juures. Avatäited on puidust. Hoone vanem osa on ehitatud maakividest ja uuem puhta vuugiga laotud tellisest. Valmimise järgselt oli hoone esifassaadi keskteljel lai katusepinnast väljaulatuv kolmnurkfrontoon, mille all lai ja sügav ulualune, mis oli ääristatud kahe paarissambaga ning toetatud keskelt veel kahega. Lihtsad ümarsambad olid laotud puhta vuugiga tellisest. Ulualuse lagi oli toetatud tugeva talastikuga. Hoone räästa all oli profileeritud telliskarniis. Algsed aknad olid väikesed ja lameda kaarega. Väljaehitatud lakakorruse aknad paiknesid otsaviiludes ja keskses kolmnurkfrontoonis. Otsaviilude aknad on rombikujulised. Hoone keskosa on sisse vajunud ning püsti on vaid müürid otsaviiludega.

Sisestatud: 13.02.2015.

Mälestise ajalugu


Mõis rajati 16. sajandi keskpaiku. Vanimad kirjalikud teated Saaluse mõisast pärinevad 1540. aastast, kui mõis läänistati Reinhold Salisele, kelle järgi on mõis saanud ka oma nime. Liivi sõjas tõenäoliselt kannata saanud mõis rajati 17. sajandi alguses uude asupaika ning sai nimeks Uue-Saaluse. Endine peamõis muutus karjamõisaks ja sai nimeks Vana-Saaluse. Alates 17. sajandi keskpaigast kuulusid mõlemad mõisad Glasenappide suguvõsale. Mõisate viimasteks maareformi eelseks valdajateks olid Maydellid. 1894. aastal sai Vana-Saalusest ka uuesti peamõis. 1919. aasta maareformi järel asusid mõisa rahvamaja ja algkool. Kool ja rahvamaja lõpetasid tegevuse 1960. aastatel. Karjamõisa hoonestus koos ait-kuivatiga pärineb 19. sajandi teisest poolest. Hoone on alates 1960. aastate lõpust või 1970. aastate algusest seisnud varemeis. Mõisa ajaloolised saksakeelsed nimed on Waldhof ja Althof.

Sisestatud: 13.02.2015.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt lisatud kaardile

Sisestatud: 27.06.2006.

Allikad


Suuder, O. (1989) Vana-Saaluse mõis. Ajalooline õiend. [www] http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=1846 (13.02.2015)
Ranniku, V. (1975) Vana-Saaluse mõis. [www] http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=1367 (13.02.2015)

Sisestatud: 13.02.2015.