Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Väimela mõisa peahoone, 18.-20. saj
Mälestise registri number 14143
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.01.1998
Registreeritud 14.01.1998
Mälestise vana number 596
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: avariiline

Inspekteerimise kuupäev: 28.10.18

Inspektor: Võrumaa vaneminspektor, Tiina Pettai

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Piirkonnas üks väheseid terviklikult säilinud, rohkete kõrvalhoonetega mõisaansambel.

Sisestatud: 10.11.2003.

Mälestise kirjeldus


Peahoone on 2-korruseline, historitsitlik-eklektiline. Esifassaadi liigendab astmikfrontooniga keskrisaliit. Tagakülje terrass-treppi flankeerivad risaliite imiteerivad väljaehitised. Dekooriks on peamiselt varaklassitsitlikud kujunduselemendid: pilastrid, medaljonid, girlandid, tilgutid. (EA)

Sisestatud: 18.11.2003.

Mälestise ajalugu


Varasemad teated mõisast 1590. 1744. a kinkis keisrinna Jelizaveta osa endise Kirepi lossi maa-alast krahv Bestužev-Rjuminile, kes selle müüs 1749.a Charlotte Amalie von Müllerile, see omakorda müüs edasi 1757. a oma väimehele Gotthard Johann von Müllerile. Omanikud vaheldusid (V. Schulmann, von Rehbeinder). Härrastemaja ehitatud Richterite ajal 18.s. lõpul 19.s. algul. Üks tiibhoonetest oli valitseja- teine teenijatemaja. 1870. a ostis mõisa J. C. von Loewen. Tänaseni säilinud historitsitlik-eklektiline väliskujundus pärineb 19.s. II p. osal ka 1920.a.-te algusest. 1919. a mõis riigistati. Tulekahjud 1919. ja 1950. a-il. 1920. a anti mõisa südamik Võru põllutöökoolile. 1922. a toodi kool uuesti ülesehitatud peahoonesse, kooli nimeks Väimela Põllutöökool. Kool on kandnud erinevaid nimesid kui asub peahoones tänini.

Sisestatud: 10.11.2003.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt kaardile.

Sisestatud: 27.06.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit kehtestatud on mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 06.07.2006.