14143 Väimela mõisa peahoone, 18.-20. saj
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Väimela mõisa peahoone, 18.-20. saj |
---|---|
Mälestise registri number | 14143 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 14.01.1998 |
Registreeritud | 14.01.1998 |
X-koordinaat | 678938.95 |
Y-koordinaat | 6420823.11 |
Mälestise vana number | 596 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(8)
Paikvaatluse kuupäev: 13.03.20
Menetleja: Võrumaa nõunik, Tiina Pettai
|
Märksõna(12)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1918-1939.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Piirkonnas üks väheseid terviklikult säilinud, rohkete kõrvalhoonetega mõisaansambel. |
Kirjeldus Peahoone on 2-korruseline, historitsitlik-eklektiline. Esifassaadi liigendab astmikfrontooniga keskrisaliit. Tagakülje terrass-treppi flankeerivad risaliite imiteerivad väljaehitised. Dekooriks on peamiselt varaklassitsitlikud kujunduselemendid: pilastrid, medaljonid, girlandid, tilgutid. (EA) |
Ajalugu Varasemad teated mõisast 1590. 1744. a kinkis keisrinna Jelizaveta osa endise Kirepi lossi maa-alast krahv Bestužev-Rjuminile, kes selle müüs 1749.a Charlotte Amalie von Müllerile, see omakorda müüs edasi 1757. a oma väimehele Gotthard Johann von Müllerile. Omanikud vaheldusid (V. Schulmann, von Rehbeinder). Härrastemaja ehitatud Richterite ajal 18.s. lõpul 19.s. algul. Üks tiibhoonetest oli valitseja- teine teenijatemaja. 1870. a ostis mõisa J. C. von Loewen. Tänaseni säilinud historitsitlik-eklektiline väliskujundus pärineb 19.s. II p. osal ka 1920.a.-te algusest. 1919. a mõis riigistati. Tulekahjud 1919. ja 1950. a-il. 1920. a anti mõisa südamik Võru põllutöökoolile. 1922. a toodi kool uuesti ülesehitatud peahoonesse, kooli nimeks Väimela Põllutöökool. Kool on kandnud erinevaid nimesid kui asub peahoones tänini. |
Kaitsevööndi ulatus Vastavalt kaardile. |
Kaitsevööndi ulatus Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit kehtestatud on mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. |