Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Väimela mõisa park
Mälestise registri number 14144
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 14.01.1998
Registreeritud 14.01.1998
Mälestise vana number -
Mälestise liik ehitismälestis
Väimela mõisa park. Foto Tõnis Taavet, 26.10.2010. Väimela mõisa park. Foto Tõnis Taavet, 26.10.2010. Väimela mõisa park. Foto Tõnis Taavet, 26.10.2010. Väimela mõisa park. Foto Mirja Ots 20.06.2017 Väimela mõisa park. Foto Mirja Ots 20.06.2017 Väimela mõisa park. Foto Mirja Ots 20.06.2017
Galerii(7)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 12.11.1997 määrus nr. 72, (RTL 1997, 214, 1129) Kuupäev: 06.11.1997
"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006. a käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) Kuupäev: 13.07.2006

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 20.06.17

Menetleja: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Mirja Ots

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Kirjeldused(7)

Mälestise tunnus


Korrapärase planeeringuga terviklikult säilinud mõisaansamblit ümbritsev regulaar- ja vabakujunduslik park.

Sisestatud: 18.11.2003.

Mälestise kirjeldus


Park on suur 11,64ha, kujunenud kahes osas.
Esiväljaku moodustab (praeguseks piklik) sissesõiduteega ümbritsetud muruväljak.
Härrastemaja ja järve vahele jääb laskuvate terrassidega regulaarpark, mis on liigendatud pea ja kõrvaltelgedega. Park on häärberiga ühendatud kõrgemalt terrassilt laskuva suurte vaasidega flankeeritud laia kivitrepiga. Kivimüüriga kindlustatud astangu juurest laskub pinnas Väimela Alajärveni. Osaliselt eraldas tagaväljakut järvest painutatud pärnadest allee.
19. sajandi lõpus on parki täiendatud vabakujuliste puudegruppidega, mis põhiliselt asuvad järve ja kõrvalhoonete vahel. Pargi teedevõrk on kujunenud juhuslikult.
Põhipuuliikideks pargis on harilik pärn, vaher ja tamm. Okaspuudest lehised ja alpi seedermännid.(Pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 18.11.2003.

Mälestise ajalugu


Regulaarpark on rajatud ilmselt 18.s. lõpul, kui ehitati peahoone ja tiivad.
1870. a ostis mõisa J. C. von Loewen1, kelle poolt on rajatud nii tänaseks säilinud vabakujunduslik park kui ehitatud uus peahoone koos enamuse kõrvalhoonetega.

Sisestatud: 18.11.2003.

Kaitsevööndi ulatus


50 m

Sisestatud: 27.06.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit kehtestatud on mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates

Sisestatud: 06.07.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt lisatud kaardile

Sisestatud: 25.07.2006.

Üldinfo


Pargis on nahkhiirte elupaigad. Aastatel 1999-2008 leiti pargis 6 liiki nahkhiiri. Leitud liigid Väimela pargis on põhja-nahkhiir, veelendlane, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, suurvidevlane, kääbus-nahkhiir.
(allikas: Matti Masing „Eesti parkide nahkhiireline väärtus detektor-uuringute põhjal”,2009)

Sisestatud: 05.03.2009.