14144 Väimela mõisa park

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Koondvaade

Mälestise nimi	Väimela mõisa park
Mälestise registri number	14144
Registreeritud	Kinnismälestis
Arvel	14.01.1998
Registreeritud	14.01.1998

Mälestise vana number	-
Liigitus	ehitismälestis

Väimela mõisa park. Foto Tõnis Taavet, 26.10.2010.

Väimela mõisa park. Foto Mirja Ots 20.06.2017

Galerii(7)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 12.11.1997 määrus nr. 72, (RTL 1997, 214, 1129) Kuupäev: 06.11.1997
"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006. a käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) Kuupäev: 13.07.2006

Seisund:	rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 20.06.17

Menetleja: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Mirja Ots

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus Korrapärase planeeringuga terviklikult säilinud mõisaansamblit ümbritsev regulaar- ja vabakujunduslik park. Sisestatud: 18.11.2003.
Mälestise kirjeldus Park on suur 11,64ha, kujunenud kahes osas. Esiväljaku moodustab (praeguseks piklik) sissesõiduteega ümbritsetud muruväljak. Härrastemaja ja järve vahele jääb laskuvate terrassidega regulaarpark, mis on liigendatud pea ja kõrvaltelgedega. Park on häärberiga ühendatud kõrgemalt terrassilt laskuva suurte vaasidega flankeeritud laia kivitrepiga. Kivimüüriga kindlustatud astangu juurest laskub pinnas Väimela Alajärveni. Osaliselt eraldas tagaväljakut järvest painutatud pärnadest allee. 19. sajandi lõpus on parki täiendatud vabakujuliste puudegruppidega, mis põhiliselt asuvad järve ja kõrvalhoonete vahel. Pargi teedevõrk on kujunenud juhuslikult. Põhipuuliikideks pargis on harilik pärn, vaher ja tamm. Okaspuudest lehised ja alpi seedermännid.(Pargiankeet, 2002) Sisestatud: 18.11.2003.
Mälestise ajalugu Regulaarpark on rajatud ilmselt 18.s. lõpul, kui ehitati peahoone ja tiivad. 1870. a ostis mõisa J. C. von Loewen1, kelle poolt on rajatud nii tänaseks säilinud vabakujunduslik park kui ehitatud uus peahoone koos enamuse kõrvalhoonetega. Sisestatud: 18.11.2003.
Kaitsevööndi ulatus 50 m Sisestatud: 27.06.2006.
Kaitsevööndi ulatus Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit kehtestatud on mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates Sisestatud: 06.07.2006.
Kaitsevööndi ulatus Vastavalt lisatud kaardile Sisestatud: 25.07.2006.
Üldinfo Pargis on nahkhiirte elupaigad. Aastatel 1999-2008 leiti pargis 6 liiki nahkhiiri. Leitud liigid Väimela pargis on põhja-nahkhiir, veelendlane, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, suurvidevlane, kääbus-nahkhiir. (allikas: Matti Masing „Eesti parkide nahkhiireline väärtus detektor-uuringute põhjal”,2009) Sisestatud: 05.03.2009.

14144 Väimela mõisa park

Määrused ja käskkirjad(2)

Inspekteerimised(4)

Märksõna(11)

Kirjeldused(7)