Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Kristuse käteloominguta kuju", 19.saj. (õli, puit)
Mälestise registri number 14166
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 15.01.1998
Registreeritud 15.01.1998
Mälestise vana number 720
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 12.04.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste inspektor, Grete Nilp

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Ikoon kuulub iseloomuliku esemena õigeusu kiriku 19. saj. lõpu ja 20. saj alguse kunstipärandi hulka, olles ajastule iseloomuliku portreelise ikoonimaali näiteks. Esemele lisab kunstiajaloolist väärtust asjaolu, et maalitahvlina on kasutatud varasemal ajastul maalitud ikooni. Vanade ikoonide selline taaskasutuselevõtt oli 19. saj. küllaltki levinud.

Sisestatud: 10.02.2006.

Mälestise ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse alla võetud ENSV Min. Nõuk. Määrusega nr. 346, 01. 08. 1973.

Sisestatud: 10.02.2006.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, puit, kullatis.
Tehnika: nikerdatud, õlimaal.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj.
Mõõtmed: vm. 106 x 88 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikoonil kujutatu kannab nimetust "Kristuse Käteloominguta kuju" )"Inimkäteta loodud püha Pale", "Спас Нерукотворный"). Selle ikoonitüübi tekkimine on seotud legendiga Edessa kuningast Abgarist, kes palus Kristust end raskest haigusest tervendada. Kristus olevat surunud rätiku oma palge vastu ja tema pale jäädvustus sellele imelisel moel. Rätiku saatis ta Abgarile, kes sellest abi sai.
Moskva ÜRTUI eksperdid on vaatluse käigus teinud oletuse, et 19. sajandi maalikihi all asub veel üks, varasem ikoonimaali kiht.
Koostas Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 17.04.2008.