Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Nikolai lugu", 19.saj. (tempera, puit)
Mälestise registri number 14168
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 15.01.1998
Registreeritud 15.01.1998
Mälestise vana number 722
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 12.04.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste inspektor, Grete Nilp

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Ikoon kuulub iseloomuliku esemena õigeusu kiriku kunstipärandi hulka, olles ühtlasi näidiseks traditsioonilisest ikoonimaaliviisist.

Sisestatud: 10.02.2006.

Mälestise ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse alla võetud ENSV Min. Nõuk. Määrusega nr. 346, 01. 08. 1973.

Sisestatud: 10.02.2006.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, tempera.
Tehnika: temperamaal.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj. algus
Mõõtmed: 31 x 26 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikoon kannab nimetust "Püha Nikolai Možaiski kuju" ((12 elulooikooniga), "Cв. Николай Можайский с житием"). Nikolai oli 4. sajandil Myra linnas piiskop. Käesoleval juhul on tegemist ikoonitüübiga, mis kujutab Nikolaid Možaiski linna kaitsepühakuna, ühes käes linna kiriku mudel ja teises - tõstetud mõõk. Ikooni nurkadesse pilvedesse paigutatud Kristuse ja Jumalaema poolfiguurid meenutavad legendi Nikolaist kui usu-
puhtuse kaitsjast. Kui Nikolai kandis hereetik Ariuse vastu peetud jutluse eest karistust, ilmusid talle Kristus ja Jumalaema, tagastades talle omofori ja piibliraamatu. Seeläbi võis Nikolai tunda end õigeksmõistetuna. Keskmist ikooni ümbritseb 12 väikest ikooni stseenidega püha Nikolai sünnist, lapsepõlvest, ametisse pühitsemisest, imetegudest ning surmast.
Koostas Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 17.04.2008.