Ajalugu

Muinsuskaitse all alates 1930. aa., alates 1973. a. vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 695.

Kirjandus

Anu Mänd. Arutlusi hauatähistest ja muinsuskaitsest. Keskaegsed hauaplaadid Tallinna toomi käärkambris. - Aja lugu – muinsuskaitse ja restaureerimise ajaloost. Eesti Kunstiakadeemia toimetised 21. Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna väljaanded 6. 2016, lk 17-19.

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: paas.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 1458 (MCCCCLVIII)
Mõõtmed: u. 233 x 128 x 18 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Hauaplaat on leitud kiriku altariosa põrandast. Käesoleval ajal asub hauaplaat lääne-eeskojas, olles vertikaalasendis mördiga kinnitatud sissepääsust vasakule põhjaseina külge. Kuni 1997. aastani asus hauaplaat läänefassaadi müüri sees, portaalist lõuna pool. Paest hauaplaat on ristküliku kujuline. Selle nurkades on aimatavad rosetid, mida ühendab plaadi keskosa ümbritsev gooti minusklites tekstiriba. Tekst on raskesti loetav, kuid kirjanduse andmeil on tegemist olnud ladina- ja alamsaksakeelse kirjaga, mis ütleb muuhulgas, et hauaplaadi alla oli maetud Gertrud Czeuze 1458. aastal. 1930. aastate muinsuskaitse nimekirjas on märgitud sama daatumi (MCCCCLVIII). Hauaplaadi keskosas sõõri sees on vapikilp lendu tõusva pasknääri kujutisega. Sama kujutis kordub ilma vapikilbita veidi kõrgemal. Vappi seostatakse lähedal asuva Saare mõisa omaniku Mannteuffeli suguvõsa esivanematega.
Koostas : Külli Erikson, kunstiajaloolane