Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Peainglite kogu", 19.saj. (puit, tempera)
Mälestise registri number 14179
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 15.01.1998
Registreeritud 15.01.1998
Mälestise vana number 740
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 19.04.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste inspektor, Grete Nilp

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse all on ikoon tänu oma kunsti- ja ajalooväärtusele.

Sisestatud: 04.04.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973. a., vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 740.

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2003. aastal.)

Sisestatud: 04.04.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, tempera.
Tehnika: maalitud.
Autor, valmistamise koht: Gavriil Frolovi maalitöökoda
Dateering: 19.saj.
Mõõtmed: 53,5 x 47 cm
Märgid (meistrimärgid): Ikoonitahvli tagaküljel on tempel: Иконопис. Мастер. Фроловы
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Ikoon on ebaõnnestunult kaetud lakikihiga, mille tagajärjel on ikooni pind tumenenud. Värvikaod.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikoon on maalitud temperavärviga puittahvlile. Ikoonitahvli tagaküljel on tempel, mis tõendab, et ikoon pärineb Gavriil Frolovi maalitöökojast (Иконопис. Мастер. Фроловы). Muinsuskaitsenimekirjas on ikooni maalimise ajana välja pakutud 19. sajand, kuid Moskva eksperdid (ÜRTUI nimekiri, 1982/102) peavad pühapildi valmimisajaks pigem 20. sajandi I veerandit. Viimane daatum on tõenäolisem, kuna Frolov sai ametliku ikoonimaalimise loa alles alates 1894. aastast.

Ikooni on registris nimetatud “Peainglite koguks”. Pühapildi ülaservale kirjutatud pealkirjast nähtub, et täpsemalt on tegemist ikooniga “Peaingel Miikaeli (ja teiste kehatute jõudude) kogu” (“Собор святого Архангела Михаила и прочих бесплотных сил”), mille süžee pärineb 9. sajandi Bütsantsist ja mille ikonograafia on tõepoolest ka “Peainglite kogu” ikoonitüübi ikonograafia aluseks. “Peaingel Miikaeli kogu” ikonograafia kujunemine langeb ajaliselt ikoonitüli lõppu ja sümboliseerib ikoonikummardamise võidulepääsu.

Esiplaanil on peainglid – vaatajast vasakul Miikael ja paremal Gabriel, kes hoiavad kahe vahel medaljoni Kristus-Immaanueli (laps-Kristuse) rinnakujuga. Medaljoni ees on aset võtnud kuuetiivaline seerav. Medaljoni kohal seisab tõstetud tiibadega peaingel Raafael, kummaski käes ketas Kristuse initsiaalidega (IC XC). Taustal on kujutatud ülejäänud peaingleid (kokku on neid traditsiooni järgi lisaks Miikaelile 7) ja teisi ingleid. Nimeliselt eristuvad siin nimbustele kirjutatud nimede järgi peainglid Uuriel, Selentiel, Jegudiel ja Barahiel. Tõenäoliselt on üks kujutatud inglitest ka seitsmes – Jeremiel.

Immaanuel sümboliseerib siinkohal ikoonil kehastuvat Sõna – Logost, keda kaitsevad ja kinnitavad taevased jõud. Peainglite vahel hoitav Kristuse kujutisega medaljon on samas kiriku liikmeid kaitsvaks kilbiks. Inglite langetatud pead väljendavad austust Kristuse vastu, peainglid on siin kui valvurid – alati valmis Kristusele alluma.

Tegelased on pikkades tuunikates – kitoonides ja neid katvates himationides. Inglite juustes lehvivad paelad. Nimbused on ümmarguse kujuga, Kristuse nimbuse taustal on risti kujutis. Kogu stseen leiab aset taevases sfääris, millele viitavad tegelaste jalge alla paigutatud stiliseeritud pilved. Värvitoonidest valitsevad kinaver- ja kirsipunane, paaris kohas lehvib sinine rüüserv. Kristuse medaljoni ümbritseb tumesinine rant. Ikooni taust on olnud kullatud, pilved on maalitud pruunikates, rohekates ja hallides toonides.

Ikooni veeristel on kummalgi poolel kujutatud kolm väikest pühakufiguuri. Vaatajast vasakul on (ülalt alla loetuina) Kaitseingel, vaga Martinianos ja vaga Onufrios Suur; paremal küljel on kujutatud vaga Neofit, suurmärter Nikita ja märter Sadok.

Peaingel Miikaeli ja seitsme peaingli mälestuspäeva tähistatakse 8. novembril (vkj. 21. nov.).

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2003. aastal.)

Kasutatud kirjandus:
1) Piibel. Finnish Bible Society, 1989.
2) Suur Piibel. Tartu, 1938. Faksiimile: “Otava”, 1989.
3) Õigeusu kiriku kalender 1994. Tallinn: Eesti Õigeusu Valitsus, 1993.
4) Толковая библия. I – III. Петербург, 1904-1913. Факсимиле: Стокгольм, Институт Перевода Библии, 1987.
5) Старообрядческїй Поморскїй церковный календарь на 2002 годъ. Рига: Рижская Гребенщиковская старообрядческая община, 2002, c. 80-83.)
6) Вздорнов, Г. ΣΥΝΑΞΙΣ ΤΩΝ ΑΡΧΑΓΓΕΛΟΝ. – Византийский Временник. Т. ΧΧΧΙΙ. Москва, 1971, c. 159.
7) Лифшиц, Л. “Αнгельский чин с Эммануилом и некоторые черты художественной культуры Владимиро-Суздальской Руси. – Древнерусское Искусство. Москва, 1988, c. 217.

Sisestatud: 24.04.2007.