Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Ülestõusmine põrguhauda langemisega", 19.saj. (puit, tempera)
Mälestise registri number 14180
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 15.01.1998
Registreeritud 15.01.1998
Mälestise vana number 741
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.04.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste inspektor, Grete Nilp

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse all on ikoon tänu oma kunsti- ja ajalooväärtusele.

Sisestatud: 04.04.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973. a., vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 741.

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2003. aastal.)

Sisestatud: 04.04.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, tempera.
Tehnika: maalitud.
Dateering: 19.saj.
Mõõtmed: 65,4 x 52 cm
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Tumenenud ja kulunud, väikeste mehaaniliste kahjustustega.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikoon on maalitud temperavärviga puittahvlile. Ikoon on maalitud 19. sajandil, Moskva eksperdid (ÜRTUI nimekiri, 1982/179) täpsustavad, et tegemist pole algse maalikihiga, vaid hilisema ülemaalinguga.

Ikooni on registris nimetatud “Ülestõusmiseks põrguhauda laskumisega”. Tegemist on selle ikoonitüübi lihtsustatud variandiga “Kristuse ülestõusmine” (“Воскресение Христово”). Seda sündmust kuulutatakse korduvalt ette Vanas Testamendis, ka Uues Testamendis on palju räägitud sellest, et Kristus võidab surma. Ikooni süžee oma detailides pärineb aga 9. sajandi ikoonitüli-järgsest Bütsantsist (Quenot´ järgi 8. sajandist) ja põhineb apokrüüfilisel Nikodeemuse evangeeliumil, mis oli levinud ka Kiievi-Venemaal.

Süžee on oma olemuselt mahukas ja paljufiguuriline, käesolev ikoon on selle lakoonilisem variant. Ikooni keskosas kujutatakse ülestõusnud Kristust gloorias, Tema nimbuse taustal on kujutatud rist, milles kreeka tähed ΟωΝ moodustavad sõna “See, kes on” või “Olev” (2 Mo 3,14 jg.). Kristus seisab põrguvärava ristikujuliselt paigutatud varemetel ja tõmbab parasjagu hauast välja esiisa Aadamat. Siin kohtuvad vana ja uus Aadam (kelleks nimetatakse Kristust) ning hetk omandab sümboolse tähenduse – koos vana Aadamaga tõmbab Kristus surmast välja ka tema järeltulijad ehk kogu inimkonna . Teisel pool põlvitab esiema Eeva, kes sirutab ette rüü servaga kaetud käed. Hauapimeduse taustal on kujutatud haamer, tangid ning purustatud luku ja riivi osad ning võti. Viimase kujutamist on tõlgendatud märgina Saatana aheldamisest tuhandeks aastaks maa sügavikku. Kristusest paremal (vaataja seisukohalt) on käsulaudadega Mooses ja teised pühakud. Kristusest vasakul seisavad kuningad Saalomon ja Taavet, nende taga prohvet Taaniel ja Ristija Johannes. Ülejäänud kaks figuuri on tõenäoliselt sündmust ette kuulutanud VT prohvetid. Ikooni ülaosas on Palestiina maastik – stiliseeritud mäed. Ikoon on maalitud beežides ja pruunikates toonides, tegelaste rõivaste maalimisel on kasutatud ka kinaverpunast ja rohekaid värvitoone.

Tegemist on pühadeikooniga.

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2003. aastal.)

Kasutatud kirjandus:
1) Piibel. Finnish Bible Society, 1989.
2) Suur Piibel. Tartu, 1938. Faksiimile: “Otava”, 1989.
3) Õigeusu kiriku kalender 1994. Tallinn: Eesti Õigeusu Valitsus, 1993.
4) Толковая библия. I – III. Петербург, 1904-1913. Факсимиле: Стокгольм, Институт Перевода Библии, 1987.
5) Старообрядческїй Поморскїй церковный календарь на 2002 годъ. Рига: Рижская Гребенщиковская старообрядческая община, 2002, c. 80-83.)
6) Onasch, K. Ikonen. Berlin: Prisma, 1960, S. 364.
7) Quenot, M. Ikoon. Tallinn: Logos, s.a., lk. 133

Sisestatud: 24.04.2007.