Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Ülestõusmine põrguhauda langemisega", 19.saj. (puit, tempera)
Mälestise registri number 14181
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 15.01.1998
Registreeritud 15.01.1998
Mälestise vana number 742
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 19.04.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste inspektor, Grete Nilp

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse all on ikoon tänu oma kunsti- ja ajalooväärtusele.

Sisestatud: 04.04.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973. a., vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 742.

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2003. aastal.)

Sisestatud: 04.04.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing, puit, tempera.
Tehnika: kohrutatud, kullatud, maalitud.
Autor, valmistamise koht: Stiili järgi otsustades võib tegemist olla G. Frolovi tööga.
Dateering: 19.saj.
Mõõtmed: 31 x 27 cm
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Määrdunud, esineb värvikihi irdumist, küünlaleegi põletusjäljed.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikoon on maalitud temperavärviga puittahvlile. Ikoon on maalitud 19. sajandil. Kuna stiili järgi otsustades võib tegemist olla G. Frolovi tööga, pakuvad Moskva eksperdid oletatavaks maalimisajaks 20. sajandi alguse (ÜRTUI nimekiri, 1982/173). Ikoon on paigutatud kullatud messingraami, mida kaunistab kohrutatud taimne ja geomeetriline ornament.

Ikooni on registris nimetatud “Ülestõusmiseks põrguhauda laskumisega”. Tegemist on selle ikoonitüübi lihtsustatud variandiga “Kristuse ülestõusmine” (“Воскресение Христово”). Seda sündmust kuulutatakse korduvalt ette Vanas Testamendis, ka Uues Testamendis on palju räägitud sellest, et Kristus võidab surma. Ikooni süžee oma detailides pärineb aga 9. sajandi ikoonitüli-järgsest Bütsantsist (Quenot´ järgi 8. sajandist) ja põhineb apokrüüfilisel Nikodeemuse evangeeliumil, mis oli levinud ka Kiievi-Venemaal.

Süžee on oma olemuselt mahukas ja paljufiguuriline, käesolev ikoon on selle lakoonilisem variant. Ikooni keskosas kujutatakse ülestõusnud Kristust gloorias, mille taustal helgivad tähed. Tema nimbuse taustal on kujutatud rist, milles kreeka tähed ΟωΝ moodustavad sõna “See, kes on” või “Olev” (2 Mo 3,14 jg.). Kristus seisab põrguvärava ristikujuliselt paigutatud varemetel ja tõmbab parasjagu kirstust välja esiisa Aadamat. Siin kohtuvad vana ja uus Aadam (kelleks nimetatakse Kristust) ning hetk omandab sümboolse tähenduse – koos vana Aadamaga tõmbab Kristus surmast välja ka tema järeltulijad ehk kogu inimkonna. Teisel pool paikneval kirstul põlvitab esiema Eeva, kes sirutab ette rüü servaga kaetud käed. Põrgu asukohta tähistavad kokkukuhjatud mäed. Hauapimeduse taustal on kujutatud haamer, tangid ning purustatud luku ja riivi osad. Kristusest paremal (vaataja seisukohalt) on käsulaudadega Mooses, tema kõrval apostel Paulus ja nende taga teised pühakud. Kristusest vasakul seisavad kuningad Taavet ja Saalomon, nende taga prohvet Taaniel ja Ristija Johannes. Pühakute rõivad on maalitud kinaverpunase, indigosinise, sügav- ja oliivrohelise värviga; tausta elemendid on valged ja oliivikarva, hauakoopa suu – must. Nimbused on kuldsed. Ikoon on paigutatud messingraami, mida kaunistab kohrutatud taimne ja geomeetriline ornament.

Tegemist on pühadeikooniga.

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2003. aastal.)

Kasutatud kirjandus:
1) Piibel. Finnish Bible Society, 1989.
2) Suur Piibel. Tartu, 1938. Faksiimile: “Otava”, 1989.
3) Õigeusu kiriku kalender 1994. Tallinn: Eesti Õigeusu Valitsus, 1993.
4) Толковая библия. I – III. Петербург, 1904-1913. Факсимиле: Стокгольм, Институт Перевода Библии, 1987.
5) Старообрядческїй Поморскїй церковный календарь на 2002 годъ. Рига: Рижская Гребенщиковская старообрядческая община, 2002, c. 80-83.)
6) Onasch, K. Ikonen. Berlin: Prisma, 1960, S. 364.
7) Quenot, M. Ikoon. Tallinn: Logos, s.a., lk. 133

Sisestatud: 24.04.2007.