Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon " Viimne kohtupäev", 18.saj. (tempera, puit)
Mälestise registri number 14202
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 15.01.1998
Registreeritud 15.01.1998
Mälestise vana number 739
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.04.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste inspektor, Grete Nilp

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse all on ikoon tänu oma kunsti- ja ajalooväärtusele.

Sisestatud: 04.04.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973. a., vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 739.

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2003. aastal.)

Sisestatud: 04.04.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, tempera.
Tehnika: maalitud.
Dateering: 18.saj.
Mõõtmed: 180,7 x 157,5 cm
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Ikoon on põhjalikult kahjustatud koist, nurkades ja servades ka mehaanilised kahjustused.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikoon on maalitud temperavärviga puittahvlile ning kohati kaetud kullatisega. Ikooni oletatav valmistamisaeg on paigutatud 18. sajandisse, Moskva spetsialistide hinnagul on ikoon maalitud 19. sajandi I poolel (ÜRTUI nimekiri, 1982/108).

Ikoonil on kujutatud “Viimne kohtupäev” e. “Jeesuse Kristuse, meie Lunastaja, elavate ja surnute evangeeliumi teine ja kohutav tulemine” (“Второе и страшное пришествие Спаса Нашего Иисуса Христа евангелии живым и мёртвым”). Ikooni süžee järgib korrektselt Johannese ilmutust Patmose saarel Kristuse teisest tulemisest, mis on kirja pandud Uues Testamendis Johannes Ilmutusraamatus. Siinkohal olgu mainitud, et uurijad kinnitavad üha sagedamini – evangelist ja apostel Johannes ning Patmose saarel ilmutuse saanud Johannes pole üks ja seesama isik nagu varem arvati.

Selle ikoonitüübi ikonograafia kujunes oma põhiolemuses juba ikoonitüli-eelses Bütsantsis ja oli keskaegses kunstis väga levinud. Ikooni ülesandeks on meenutada vaatajale maise elu kaduvust ja elu jooksul korda saadetud patutegude vältimatut karistamist.

Süžee on oma olemuselt mahukas ja paljufiguuriline. Ikooni ülaosa on pühendatud taevastele jõududele, neid eraldab allpool kujutatud sündmustest pilvepiir. Paremal troonib valgeis rõivais kaheksanurkse nimbusega Jumal-Isa, kes annab Tema ees seisvale mandorlas Kristusele kohtumõistmise õiguse. Neid saadab Püha Vaim – tuvi, keda ümbritseb taas kaheksanurkne nimbus. Püha Kolmainsust on kujutatud veelkord – ülal keskel. Nüüd istuvad oreoolis nii Jumal-Isa kui Kristus troonidel, nende vahel on Püha Vaim. Kolmainsust saadavad taevased väed. Troonide ees on kuuetiivalised seeravid, oreooli ruum on täidetud keerubitega, trooni valvavad peainglid Miikael ja Babriel ning nende selja taga seisev inglite vägi. Ikooni vasakpoolses ülaosas on kujutatud neid pühasid inimesi, kes juba oma elu järel on taevasse võetud. Nad istuvad seal Issanda kojas, taevases valitsuses, ees liuad roogadega. Hoonest kummardub alla Issanda ingel, kes kutsub teiste sekka ka viit tiibadega pühakut ikooni vasakult küljelt, kes juba taeva poole ruttavad.

Kogu sündmustiku kohale on kaks inglit lahti rullinud taevalaotuse Päikese, Kuu ja tähtedega.

Ikooni keskmes troonil istub oreooliga ümbritsetud Kristus kohtunikuna (vt. Ilm 4,2 jj.). Tema parem käsi on majesteetlikult tõstetud, vasakus käes on rullraamat. Oreool on täidetud tekstiridadega:

Kahel pool Kristust seisavad ja põlvitavad neli inimkonna eestkostjat, olles palves tõstnud Kristuse poole käed. Kristuse paremal käel seisab Neitsi Maarja, vasakul – Ristija Johannes; Jumalaema jalge ees põlvitab esiisa Aadam ja Ristija Johannese jalge ees – esiema Eeva. Nende jalge alla on maalitud läikivad sõõrid, mis tõenäoliselt illustreerivad kirjakohta Ilm 4,6: “Trooni ees oli nagu klaasmeri, mägikristallli sarnane.”.

Kahele poole Kohtumõistja trooni on paigutatud aujärjed, kus istuvad 12 apostlit, käes avatud evangeeliumiraamatud. Nemad on kutsutud kohtumõistmise tunnistajaiks. Kristuse ja apostlite aujärgede taha on paigutatud üle terve ikooni ulatuv inglite hulk, käes piigid ja maakera sümboliseerivad sfäärid. Inglite kohta ütleb Johannese Ilmutusraamat: “Ja ma nägin ja kuulsin paljude inglite häält trooni ja olevuste ja vanemate ümber, ja nende arv oli kümme tuhat korda kümme tuhat ja tuhat korda tuhat.” (Ilm 5, 11).

Neist allpool on kujutatud inimsummad. Vaatajast vasakule jäävad õiged – need on vagad inimesed, kelle päid ümbritsevad pühaduse märgiks nimbused. Vaatajast paremal asuvad aga patused, nende eestkõnelejana on käe tõstnud Mooses, hoides käes avatud kirjarulli. Nende vahele on paigutatud Hetoimasia ehk Kristuse taastuleku jaoks ettevalmistatud aujärg, millel seisab 8-haruline rist ja kahel pool seda anumad pühade ohvriandidega – Issanda ihu ja verega. Laeka taga seisavad kaks tõstetud tiibadega inglit, kellel on käes piigid kaitsmaks laegast ja avatud kirjarullid Issanda vägevust ülistavate tekstidega. Hetoimasia all hoiab Jumala käsi kaalusid. Vasakpoolsel kaalukausil on valged kaaluvihid, parempoolsel – mustad. Esimesed sümboliseerivad inimkonna häid tegusid, teised – halbu. Issanda ingel tõrjub halbade tegude kaalukausi juurest eemale deemoneid, kes tahavad seda pettusega allapoole kallutada.

Vasakpoolses keskosas on kujutatud prohvet Taanieli, kes oma nägemustes nägi ette Viimsepäeva sündmusi (Tn 7, 1 jj.). Paremal ongi sõõrides kujutatud Taaniel nägemuse nelja metsalist: kotkatiibadega lõvi, karu, nelja pea ja linnutiibadega panter ja neljas raudhammastega metsaline, kelle nime Taaniel ei nimeta. Prohveti juures seisev ingel osutab käega ülal troonivale Kristusele.

Taanielist vasakul laiub kauni loodusega paradiisiaed, kus istuvad patriarhid Jaakob, Aabraham ja Iisak, nende kõrval seisab Ristija Johannes. Oreooli sisse paigutatud Jumalaema saadavad kaks inglit.

Ikooni parempoolses keskosas on sõõr, kus kujutatakse seda, kuidas meri ja maa annavad välja oma surnud. Meri on personifitseeritud kroonitud naisena ujuva draakoni seljas.

Vaataja suhtes vasakpoolses allnurgas seisab Peetruse juhtimisel hulk pühakuid paradiisivärava ees, oodates selle avanemist. Pühakute kohal lendlevad väikesed inglid, hoides käes kroone ja olles valmis nendega pühakuid kroonima. Väravat valvab selle kohale maalitud kuuetiivaline seerav.

Ikooni vasakusse serva on maalitud viis üksteise kohal hõljuvat tiibadega varustatud patuta munka Taevase Jeruusalemma poole, mida on kujutatud ikooni ülemises vasakus nurgas ja kus ingel neid juba ootab. Paremat külge flankeerib Põrgusse langevate deemonite rida. Neid tõrjub tiibadega Sofia – Jumaliku Tarkuse kehastus, keda abistavad inglid.
Ikooni alumises keskosas näeme samba külge köidetud riieteta meest. See on meelt parandanud patune inimene, kes on paigutatud Paradiisi ja Põrgu vahele ning ootab kohtuotsust. Meest saadab ingel.

Ikooni alumine parempoolne nurk on pühendatud kurjuse jõudude ja nende tegevuse tutvustamisele. Selle ikooniosa keskmes on kujutatud kahte maa sügavikku aheldatud metsalist, kellest üks parasjagu neelab inimese, teise suust aga väljub madu, kes on oma salvava keele sirutanud peaaegu kohtunikujärje ees põlvitava Aadama kannani. Mao kere peale on maalitud sõõrikesed, millest igaüks sisaldab personifitseeritud rasket pattu. Metsaliste vahel istub ahelates Saatan, kes hoiab süles Põrgusse määratud inimlast, olles teda valmis heitma oma jalge all kujutatud piinakambritesse. Ikooni alumises servas on viis erinevat kambrit, kus piinatakse inimesi vastavalt nende pattude olemusele. Oma järge ootavad patuste hordid, keda põrguinglid Saatana juurde juhivad. Metsaliste kohal kujutatakse erinevaid pahesid vaheldumisi Issanda inglitega, kes on laskunud maa sügavikku ja neid seal ründavad.

Ikooni veeristel on tekstid Ilmutusraamatust. Ikoonil valitsevateks värvitoonideks on kinaverpunane, hallikassinine ja helepruun. Jumal-Isa ja Kristuse rüüd on valged. Ikooni taust on kullatud.

Asukoht: kirikuruumis lõunaseinal.

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2003. aastal.)

Kasutatud kirjandus:
1) Piibel. Finnish Bible Society, 1989.
2) Suur Piibel. Tartu, 1938. Faksiimile: “Otava”, 1989.
3) Õigeusu kiriku kalender 1994. Tallinn: Eesti Õigeusu Valitsus, 1993.
4) Толковая библия. I – III. Петербург, 1904-1913. Факсимиле: Стокгольм, Институт Перевода Библии, 1987.
5) Старообрядческїй Поморскїй церковный календарь на 2002 годъ. Рига: Рижская Гребенщиковская старообрядческая община, 2002, c. 80-83.)
6) Ikonenmuseum der Stadt Recklinghausen. /Kataloog/. Recklinghausen: Verl. Aurel Bongers, 1981, S. 164.
7) Heinsoo, A. Mida igaüks peaks teadma Ilmutuse Raamatust. Toronto: Oma Press, 1992, lk. 9.

Sisestatud: 24.04.2007.