Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kroonlühter kümne tulega, 17.saj. (pronks)
Mälestise registri number 14234
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 19.01.1998
Registreeritud 19.01.1998
Mälestise vana number 533

Paikvaatlused(1)

Seisund: varastatud

Paikvaatluse kuupäev: 28.06.03

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Laevalgusti.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kunstiväärtuslik barokne kroonlühter 17. sajandist

Sisestatud: 05.09.2007.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 533 (mõnes dokumendis kunstimälestiste numbrid 533 ja 534 läinud vahetusse, ka on asupaigaks ekslikult nimetatud pikihoone läänevõlvikut)

Sisestatud: 05.09.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: pronks.
Tehnika: valatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 17. või 18. sajand ?
Mõõtmed: -
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Barokset tüüpi kroonlühter, ühtede andmete järgi 10 tulega, kuid teiste dokumentide ja foto põhjal kaheraline, 20 tulega.. Erinev ka dateering: ühtedel andmetel on tegemist 17. sajandi, teiste andmete järgi 18. sajandi kroonlühtriga (samuti pole välistatud, et lühter ei võiks olla 19. sajandil ümber valatud). Kroonlühter varastati septembris 1975 ning sattus Leningradis müüduna Peterhofi loss-muuseumi (inv. nr. 13063).
Selle ja pikihoone idavõlvikus paiknenud kroonlühtri (19. sajand?) pähe tagastatud kroonlühtrid on reg. nr. 16255 ja 16256
Paiknes kooris, varastati septembris 1975.
V. Uuspuu. Kiriklikkude mälestusmärkide registreerimise töö Karusel. Tartu, 1934 (TÜ Raamatukogu fond 55, n. 3, sü. 100, lk. 32): Kroonlühtreid on kolm: kaks suuremat ja üks väikene, mis asub altariruumis. Kõik lühtrid on 30 küünlapesaga. Altariruumis ja kirikus altaripoolne kroonlühter on valmistatud lihtsast vaskplekist ja ilma ilustusteta ja kirjadeta. On teada, et ühe neist on kinkinud v. Pistolkohrs 1763.a. („Karusen Kirchenbuch“ lhk. 5 a. 1763). Teise lühtri kohta puuduvad aga igasugused teated.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 05.09.2007.