Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kantsel, annetatud 1597 (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 1424
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 177
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 02.03.16

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui polükroomse puunikerduskunsti meistriteos 16. sajandist, vanim tervikuna säilinud kantsel Eestis.

Sisestatud: 16.01.2010.

Mälestise kirjeldus


Põhiplaanilt polügonaalne kantsel koosneb korpusest, tahvelrinnatise ja uksega trepist ning kõlaräästast. Kogu see mahukas arhitektooniline kompositsioon on rikkalikult kaunistatud ümarplastiliste skulptuuride, figuraalreljeefide ning mitmesuguse ornamentaalse dekooriga.
Lai ülakarniis ja kaks kitsamat profileeritud vahekarniisi (koos hammaslõikefriisiga) liigendavad kantslikorpuse lauskaunistatud kuuetahulise rinnatise kolme horisontaalvööndisse. Keskmise neist on kujundatud kergelt nõgusate orvandnishidega (va. lõunast esimene ornamentaalse kujundusega pooltahk - vaasist välja kasvava lillegaväänlaga), milles on asetsevad polükroomsed ümarplastilised nikerdfiguurid. Tahkude liitekohta kaunistab lopsaka komposiitkapiteeliga ümarplastiline sammas (kokku 7), mille pind üleni ornamenteeritud (õielehtedega spiraal, allosas draperiid, hermifiguurid (5 sambal), keerub (kahel sambal). Sambakonsooli esiküljel keerub, pea kohal merekarbimotiiv, all 8-haruline rosett. Sealsamas korpuse serva all rippuv ümarplastiline viinamarjakobar
(6 tk., lõunast II samba all puudub; kõrgus ca 11 cm, Ø ca 8, 5 cm). Analoogne, mõnevõrra suurem kobar (kõrgus ca 18 cm, Ø ca 17 cm) ripub korpuse aluspõhja lehterja keskme tipus. Ülemisel vööndil, skulptuuridele vastavalt, on rullisornamendi keskel nimekartushid (kuldne kiri hele-
sinisel foonil) - lõunaküljelt alates: evangelist Johannes (S. IOHANNES), evangelist Luukas (S. LUCAS), Kristus (SALVATOR), evangelist Markus (S. MARCUS), evangelist Matteus (S. MATTHEUS), apostel Paulus (S. PAULUS). Figuurid omavad atribuute: kotkas, härg, skepter, lõvi, ingel, mõõk.
Alumisel vööndil on 7 profiilraamistuses ornamendivälja (lõunast I-a – ruudukujuline, keskel rosett, ülejäänud 6 profiilraamis ristkülikud; (arabeskne rullisornament: valdavalt taimsete motiividega: lõunast I b – rullismotiiv, ääres hernekaun; lõunast II ja III– keskel fruktikimp; lõunast IV – rullismotiiv, keskel käbi; V – , rullismotiiv, keskel rosett; lõunast VI teostuselt erinev: pahkmikmotiiv, keskel rosett.
Rinnatise põhivärviks rohekashall, nishides tumedam hall. Ornamentaalsed pinnad, orvand, viinamarjakobarad kullatud, sambatüvi, viinamarjalehed, figuuriatribuudid mustad, plastilised figuurid polükroomsed.
Evangelist Johannes: kujutatud pikkade lokkis juustega, puna-rohelisse rüüsse drapeeritud noormehena, poolpöördes paremale; pea kerges kaldes vasaku õla poole; hoiab vasakus käes avatud raamatut, parem käsi tõstetud köite ülanurgani, parem jalg kerges etteastes. Pikakaelalisest kotkast evangelisti vasaku jala kõrval näha rind ja parem tiib.
Evangelist Luukas: kujutatud pead katvasse valkjasse rüüsse drapeerituna, parema õla poole vaatava mehena, kes vasakus käes hoiab avatud raamatut, elegantse kaarega paremas käes kirjutussulge. Parem jalg kerges etteastes. Figuuri vasaku jala kõrval lamava härja pea.
Kristus: otsevaates, punase mantli, pikkade lokkis juustega ja lühikese habemega mees (pea taustal rombikujuline aupaiste), kes hoiab vasaku käe haardes ristiga tipnevat kera, parem küünarnukist kõverdatud käsi õnnistavalt üles tõstetud.
Evangelist Markus: ookrivärvi rüüs, punasesse mantlisse drapeeritud lokkispäine ja pika tumeda lokkis habemega mees, kujutatud vaevumärgatavas pöördes paremale, vasakus käes avatud raamat, parem küünarnukist rinnale tõstetud. Parema jala kõrval musta värvi lõvi.
Evangelist Matteus: valkjas(?) rüüs, rohelisesse mantlisse drapeeritud habemik mees, kerges pöördes paremale, vasakus käes avatud raamat, parem käsi, küünarnukist kõverdatuna kaela juures. Parema jala kõrval ingel väikese prullaka punases rüüs inimfiguurina.
Apostel Paulus: ookerjas rüüs, drapeeritud lopsakalt voldilisse punakasse mantlisse, kõrgete põsesarnadega, habemik kerge peapöördega paremale küljele. Vasaku käega hoiab mustas köites punaselõikelist raamatut, paremas käes mõõk püsti. Nish eelmistest tunduvalt lamedam, figuur pingestatum, proportsioonidelt raskepärasem.
Kantslitrepi rinnatise profileeritud raamtahveldis samuti lausdekoreeritud. Neli lamedat ornamenteeritud pilastrit (kahel draperiimotiiv, teised kaks fruktidega) eraldavad kolme rombikujulist figuraalse polükroomse reljeefiga viilungivälja ukse poolt alates: Jeesuslapse sündimine, Ülestõusmine, Püha Vaimu väljavalamine.
Alumisel friisil reljeefide all korpuse pooltahvli dekoorile sarnane õitega väänelreljeef. Ülemiselt friisil nikerddekoori asemel maalitud akantusväänel. Trepirinnatis, sarnaselt korpusele, päädib profileeritud karniisiga. Kantsliukse välisküljel kaks korpuse pooltahule analoogse lillevaasimotiiviga raamtahvlit. Kummalgi piidal sale voluutkapiteeliga hermipilaster sihvaka poolfiguuriga. Pilastrit kandva voluutkonsooli pealispinal soomuslitrimotiiv (nagu pilastritüvelgi) ja rosett. Piida siseküljel väheldane voluutkapiteeliga hermipilaster keerubiga. Uksepealse lai profileeritud karniis toetub kahele pealistisornamendiga konsoolile (samuti ka siseküljel!), mille vahel profiilraamis tekstitahvel. Karniisil seisavad kaks poolplastilist nikerdkuju – apostlid Peetrus (N-poolne; paremas käes tohutu võti, vasakul puusal raamat) ja Paulus (vasakul puusal raamat rõhtasendis, paremas käes püstine mõõk. Apostlikujude vahel rullis- ja voluutäärisega viil, millel Hinrik von Lohni vapp – akantusmantliga ümbritsetud vapikilbil vasakule hüppav hirv kolme puu keskel. Kaski kohal kolm vertikaalset paabulinnusulge. Viilu sisekülje pind madalreljeefse rullisornamendiga, keskel topeltrosett. Uksel on kauni kujundusega sepishinged, väline-käepide – sepis, sees asendatud kumeravormilise messingkäepidemega. Piilari NW nurgal toestab kantslikorpust sepiskonsool.
Kaheksatahuline arhitektoonilise ülesehitusega krooni meenutav kõlaräästas kantslikorpuse kohal on erakordselt rikkaliku dekooriga, tipnedes 16 voluutjalale toetuval teravatipulisel pjedestaalil trooniva tiaaras Jumal-Isaga, kelle vasakus käes riigiõun, küünarnukist kõverdatud parema käe sõrmed õnnistamiseks üles tõstetud. Kui pjedestaali karniisi ääristavad 8 balustervaasi ja foliaazhi on lakoonilise kujundusega, siis räästa põhikorruse karniisiservast kerkivad 8 saledat, laialisirutatud tiibadega täisplastilist inglit ning nendega vaheldumisi paiknevad rullisornamentaalsed punnpõsksete keerubitega foljaazhid on detailirkkad, nagu ka. kõlaräästa külgi kattev lillornament. Allservas voluutjalt looklev rippääris, tahunurkades rippumas 8 plastilist viinamarjakobarat. Kõlaräästa põhjal taevasinisel foonil kuldsed päikesekiired, keskmes nikerdmotiiv: loorberipärjaga ääristatud nikerdatud heraldiline roos (Luther-roos), keskelt alla rippumas Püha Vaimu sümbol - valget värvi täisplastiline tuvi, tiivad sirgelt laiali.

Sisestatud: 16.01.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


vastu pikihoone idapiilari W ja N külge. Asukoht arvatavasti sekundaarne, algselt võis paikneda võidukaare juures (M. Lumiste, 1969)

Sisestatud: 16.01.2010.

Mälestise ajalugu


Kantsli kinkis bürgermeister Heinrich von Lohn 1597
Muinsuskaitse all alates 1929 (reg. nr. 308), 1973. aastast vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 177

Sisestatud: 16.01.2010.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit.
Tehnika: tisleritöö, nikerdatud, polükroomia.
Autor, valmistamise koht: tundmatu meister; uksepealse apostlikujud: kujur Schmidt(?)
Dateering: 16. sajandi lõpp (umbes 1597), uksepealse apostlikujud 1829(?)
Mõõtmed: korpuse kõrgus ca 136 cm, koos kobaratega ca 148 cm, allserv põrandast ca 145 cm kõrgusel, korpuse koguulatus piilarist (laius) põhjast (koos karniisiga) max ca 110, figuuride raamtahvlid korpusel ca 77 x 38 cm (Paulus ca 37 cm); pooltahu laius ca 22 cm; korpusesamba kõrgus ca 79, 5 cm, servakobarate kõrgus ca 10 – 12, 5 cm, trepirinnatise laius (kõrgus) ca 114, pikkus ca 275 cm, trepiukseseina kõrgus (frontoonita) ca 233 cm, laius ca 85 cm, ukse laius ca 56, 5 cm, uksepiida hermipilastri kõrgus ca 120 cm. Korpusel: kuus viinamarjakobarat - kõrgus ca 11 cm, Ø ca 8, 5 cm; keskne viinamarjakobar - kõrgus ca 18 cm, Ø ca 17 cm; Johannes - kõrgus ca 51 cm; Luukas - kõrgus ca 54 cm; Kristus - kõrgus ca 53 cm: Markus - kõrgus ca 53 cm; Matteus - kõrgus ca 56 cm; Paulus - kõrgus ca 54, 5 cm. Trepireljeefid: Jeesuslapse sündimine - vm. ca 65, 5 x 57, 5 cm; Ülestõusmine - vm. ca 64, 5 x 57 - 58 cm; Püha Vaimu väljavalamine - vm. ca 64 - 64, 5 x 57 cm. Uksepiida hermipilastri figuuri kõrgus ca 23, 5 cm; hermipilaster keerubiga - kõrgus ca 38, 5 cm. Uksepealisel: Peetrus - kõrgus ca 47, 5 cm; Paulus - kõrgus ca 46, 5 cm; paabulinnusuled - 47 x 58 cm. Kõlaräästal: tuvi - laius 47 cm, pikkus 33 cm
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Korpusel kartushides (lõunaküljelt alates): 1723; S. IOHANNES; S. LUCAS; SALVATOR; S. MARCUS; S. MATTHEUS; S. PAULUS. Uksepealisel: DER HERR GESEGNE DEINEN EINGANG UND AUSGANG VON NUN AN BISS IN EWIGKEIT
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Kantsli värvkate määrdunud, tuhmunud, samuti kullatis (kaetud pronksvärviga). Liitekohtades suuremaid ja väiksemaid pragusid, kõikjal servades kulumist, ka löögijälgi. Kokkuliimitud pragu on nähtav evangelist Luukaga külje vasakul pool allosas (restaureerimise käigus eesmine põhjalaud uuendatud). Karniisiliist kobara kohal Kristuse ja evangelist Markusega tahvlite vahel kinnitatud kahe jämeda kruviga; suur nael hoiab koos evangelist Matteusega ja apostel Paulusega külje allkarniisi, samas puudub külgmine liistuosa (pikkus ca 2 cm). Korpuselt üks viinamarjakobar puudu, Kristuse kujul puudu varbaotsad, pöial ja väljasirutatud sõrmed. Uksepealsel Pauluse kujul varbad katki.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Uksel on kauni kujundusega sepishinged, väline käepide – sepis, sees asendatud kumeravormilise messingkäepidemega. Piilari NW nurgal toestab kantslikorpust sepiskonsool. Kõlaräästale kantslipuldiga kohakutise tahu põhja kaks valguspesa sisse monteeritud.

1933. aastal restaureeriti nii kantsel kui ka kõlaräästas kunstnik J. Greenbergi poolt, kes eemaldas mitu hilisemat värvikihti ning taastas algse polükroomia. Daatum “1723” kantsli korpuse lõunapoolsel kitsal tahul tähistab tõenäoliselt ühte varasemat renoveerimist, kuhu arvatavasti kuuluvad ka trepi rinnatise ülaotsal (algse volüümse ornamendi asemele) maalitud baroksed akantusväädid. (M. Lumiste, 1980). Umbes 1956 koostatud defektakti järgi on kantsel viimasel kokkumonteerimisel paiguti halvasti ühendatud ning korpusel esineb suuri pragusid liitekohtadel. Osa detaile, näiteks kõlaräästa äärel leiduvad inglifiguurid ja ehisviilud, millel inglipead medaljonides, on ebaõigetel kohtadel. Kantsli kokkumonteerimine toimunud väikeste ja suurte, kuni ca 15 cm pikkuste raudnaelte abil, milliseid on rohkesti ning mis on paljudes kohtades purustanud kantsli värvipinda ning lõhestanud puitu. Naelte ümbruses on rohkesti haamrilöögi poolt tekitatud defekte – mõlke, pragusid ja kriimustusi. Osa nikerddetaile ja konstruktiivsete osade katkeid on lahti murdunud ning alal hoitud. Osa detaile on lõplikult kaduma läinud (näiteks 9 piiniakäbi kantsli korpuse ülakarniisi keskelt jm)… (Defektakt. Koostanud E. Tool, TKVA-s). 1957. jaanuaris restaureeris kantslit skulptor-restauraator Alfred Vart Arhitektuuri Mälestusmärkide Majavalitsuse juhendamisel (kunstiajaloolane E. Tool): puhastas, taastas detailide tüübelkinnitused, paigaldas lahtitulnud detailid, karniisi vähesel määral rekonstrueerides. Kantsli uksepealsete figuuride – Pauluse ja Peetruse lihtsavormilised pikerguse kaheksanurga kujulised 1, 8 cm paksused 17, 5 cm pikkused aluslauad olid naeltest purustatud ning rekonstrueeriti. Pauluse figuuri lahtivõtmisel aluslauast avastati signatuur “1829 gemacht von Bildhauer Schmidt” (Pühavaimu kiriku kantsli korrastustööde aruanne. Tallinn, 1957. MKA-s). Nii 1969 kui ka 1980 on kantsli seisundit halvaks hinnatud (M. Lumiste): tugevasti määrdunud ja tolmunud, detailide liitekohtadel hulganisti pragusid; detaile lahti ja irdunud (näit. Pauluse mõõgatera). 1982. aastal on dokumenteeritud (kunstimälestiste restaureerimisnõukogu koosolekuprotokoll 2. juulist 1982) kantsli seisundiks: ukse pealmikul logiseb nikerdosa, lahti on kantsli all asuvad piiniakäbid, korpuses pidevalt suurenev pragu). 1984. aastal restaureeris kantslit ja kõlaräästast Juri Andrejev firmast KAR Grupp (parandas kantslikorpuse toestust, liimis prao, uuendas puudunud karniisidetailid; kõlaräästa võttis puhastamiseks ja liitekohtade tugevdamiseks lahti; selgus, et algne värvikiht, eriti nägudel on laiguti üle maalitud; kattis dekoori õhukese lakikihiga – vt. restaureerimisaruanne (vene k.) MKA-s).

Sisestatud: 16.01.2010.