Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Gravüür-epitaaf "Ecce venit vili rex...", Fr.de Widt, annet. 1684 (vasegravüür, puit, polükroomia)
Mälestise registri number 14284
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 19.01.1998
Registreeritud 19.01.1998
Mälestise vana number 496
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: deponeeritud

Inspekteerimise kuupäev: 30.08.16

Menetleja: Vallasmälestiste inspektor, Kadri Tael

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Puit, Paber, Objekt, Graafika, Epitaaf.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 3.juuli 1997.a.

Sisestatud: 02.10.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, paber.
Tehnika: polükroomia, saelõige, vaselõige.
Autor, valmistamise koht: Frederick de Widt, Amsterdam
Dateering: 1680. aastad
Mõõtmed: Gravüür: 44,7x54,5 cm. Epitaaf: 107,5x88,8 cm; raamiava 40x50,6 cm; raamiliistu laius 4,5 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Raamistuse tagaküljel pliiatsikirjas muinsuskaitse nr. MKI 7V 496.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Gravüüril on kujutatud inimeste rongkäiku liikumas lehe vasakult poolt lehe paremale poolele. Kolonni taga vasakul ja keskel on suur lehtpuu ja palmid. Rongkäigus pildi keskel on oreooliga Jeesus Kristus eesli seljas.
Gravüüril puudub autori signatuur; tekstiosa algab sõnadega ECCE VENIT VILI REX REGNUM VECIUS AVF; tekstiosa paremas allnurgas: 51.
Restaureeritud enne 1969.a. Moskvas (paber dubleeritud; too-nimisjälgedega). Lehe paremal äärel torkeauk, allservanurkades
torkeaugud roostejälgedega. Epitaalraamistul ei ole annetaja nime ega daatumit.Raamistus tipneb riigiõunaga; rist selle tipus ei ole algne.
Värvid: mustjal foonil tumeroheline roosakaspunasega ääristus; raam: mustjal foonil valgega markeeritud palmik, äärtes punane ja pronksvärviga triip.
Gravüür varastati 10. juulil 1979.a. ja pärast kättesaamist sama aasta augustis anti hoiule Haapsalu Muuseumi.
Gravüüri autor Frederick de Widt tegutses Amsterdamis 1650. aastatel graveerija ja kirjastajana. Piirsalus on teadaolevalt ainsad selle kunstniku gravüürid Eestis (algselt 9). Epitaafraamistused on valminud kohapeal ning paigutati tõenäo-
liselt 1684.a. tollasesse Piirsalu kirikusse, mis ilmselt oli puithoone ning peale praeguse kiriku valmimist 1863.a. lammutati; gravüürepitaafid paigutati uue kiriku seintele.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 02.10.2007.