Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Karikas, 18.saj. (hõbe)
Mälestise registri number 14291
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 19.01.1998
Registreeritud 19.01.1998
Mälestise vana number 561

Paikvaatlused(3)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 25.05.21

Menetleja: vallasmälestiste ja muuseumikogude inspektor, Kadri Tael

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Metall, Väärismetall, Objekt, Sakraalese, Rituaalese, Armulauatarve.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 561.

Sisestatud: 19.09.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: hõbe.
Tehnika: graveeritud, kohrutatud, valatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 18. saj.
Mõõtmed: Kõrgus ca 27 cm, kupa Ø 11 cm, jalami Ø ca 12,4 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Hõbedast kohrutatud ja graveeritud armulauaveini karikas, kupat hoidev ülestõstetud kätega ja üle õla heidetud kangasse riietatud puto valatud. Algselt - pokaal (kaanega karikas). Mõigastega liigendatud kupa keskosa silindrikujuline, ülaosa – kausjaks laienev, allosas ümarik paisutus. Puto jalge all oleval lamedal pungisel stiliseeritud lehttdekoor (akantus). Jalami ja kupaosa akantuslehtedest, õitest ja merekarbimotiiviga pinnadekoor ei ole identsed. Kupa laienev ülaosa kaunistatud graveeritud puuviljavanikutega Tõenäoliselt on karikas kokku monteeritud vanemast (1782.a.) ja õhemast jalamist ja 19.saj. kupaosast. Hõbeda ja meistrimärgid puuduvad.
EAA f. 1243, nim. 2, sü. 26 järgi haagikohtunik A. v. Schulmann kinkis kirikule karika ja leiviku 12. märtsil 1782. aastal; esemete kaal kokku 78,5 loodi.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 19.09.2007.