Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Leivik, W.Dreier?, Haapsalu, 18.saj. (hõbe, pealt kullatud, graveeritud)
Mälestise registri number 14300
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 19.01.1998
Registreeritud 19.01.1998
Mälestise vana number 539
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 10.06.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Metall, Väärismetall, Objekt, Sakraalese, Rituaalese, Armulauatarve.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kodumaise ajastuomase kunstilise kujundusega kirikuhõbeda näide barokkajast 18. sajandist

Sisestatud: 13.03.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 539

Sisestatud: 23.10.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: hõbe.
Tehnika: graveeritud, kullatud, trugitud.
Autor, valmistamise koht: Haapsalu kullassepp Wolter Marten Dreier
Dateering: 18. sajandi I veerand
Mõõtmed: Ø ca 13, 5 cm, kõrgus ca 1, 7 cm, serva laius 2, 5 cm
Märgid (meistrimärgid): põhja all keskel: Haapsalu linnamärk (ankur), meistrimärk WD
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): serval graveeritud laienevate haaraotstega pühitsusrist
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): oksüdeerunud, kullatis tugevasti kulunud, serv mõlkis, täkkeid
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kumerapõhjaline pühitsusristiga leivik, pärineb Noarootsi kirikust?
K. Kirme. Eesti hõbe. Tallinn, 2000, lk. 124: Haapsallu tulid teadaolevalt esimesed kullassepad just barokiajastul… Tallinnas (arvatavasti kullassepp Franz Dreieri pojana) sündinud Wolter Marten Dreier, kes õppis Fr. Dreieri juures, sai 1710 Tallinna kaasmeistriks Haapsalus ja maeti 1739 Oleviste kirikusse, on meile pärandanud 3 peekrit ja mõningaid kirikuriistu. Veel 1942. aastal oli Noarootsi kirikus lihtne karikas aastast 1714 koos ümmarguse oblaatide toosi ja pateeniga, mis kandsid selle meistri märke. Praegu asub lihtne, üleni kullatud ja serval asuva ilusa pühitsusristiga pateen sellest komplektist ühes teises Lääne-Eesti kirikus. Ülejäänud kahe eseme asupaik ei ole teada.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 23.10.2007.