Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Skulptuur "Salvator mundi", vana kantsli skulptuur uuel kantslil, Chr.Ackermann, 17.saj.(puit, polükroomia)
Mälestise registri number 14320
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 19.01.1998
Registreeritud 19.01.1998
Mälestise vana number 486
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.08.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(5)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Skulptuur.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 486

Sisestatud: 15.04.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit.
Tehnika: nikerdatud, polükroomia (?).
Autor, valmistamise koht: Christian Ackermann
Dateering: 17. saj.
Mõõtmed: kõrgus ca 65 cm, laius max ca 28 cm, sügavus max ca 15 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Jalami esiserval muinsuskaitsemärgistus (tušiga): MKI 7 V 486.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Lihula vana kiriku lammutamisega hävis ka Eesti kõrgbaroki väljapaistva puunikerdaja ja kujuri Christian Ackermanni (tegutses Eestis 1672-1710), tõenäoliselt 1690. aastatel loodud kantsel, mille korpuselt pärinevad 5 kuju leidsid asukoha uuel pseudogooti stiilis kantslil. Skulptuur “Salvator Mundi”, s.o. Kristus on üks praegu allesolevast neljast skulptuurist, asudes kantsli keskmises nišis. Kujutatud on otsevaates, paljasjalgset, lopsakavoldilises rüüs pikajuukselist lõuahabemega meest, kes vasakus käes hoiab riigiõuna ja parema, küünarnukist kõverdatud käe on õnnistamiseks üles tõstnud. Parema käe keskmine sõrm on murdunud. Valge kattevärv on üleni pragunenud ja kohati irdunud; polükroomia olemasolu pealisvärvi all kaheldav. Vasaku jala varvaste juures määritud sinise värviga.
Koostas Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 15.04.2008.