Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Karikas, Pärnu töö, 1681/1839 (hõbe, kullatud, graveeritud)
Mälestise registri number 14396
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 28.01.1998
Registreeritud 28.01.1998
Mälestise vana number 219-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 26.10.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Metall, Väärismetall, Objekt, Sakraalese, Rituaalese, Armulauatarve.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kodumaise kirikuhõbeda kultuuri¬looväärtuslik, ajastule iseloomuliku kunstilise kujundusega näide 17. ja 19. sajandist

Sisestatud: 16.03.2009.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1983 – Pärnu rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 219-k

Sisestatud: 16.03.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: hõbe.
Tehnika: graveeritud, kohrutatud, monteeritud, trugitud, valatud, kullatud osaliselt, joodetud.
Autor, valmistamise koht: Pärnu kullassepp Christian Schlicht
Dateering: 18. sajandi II kolmandik, osaliselt tundmatu kullassepp, umbes 1839
Mõõtmed: kõrgus 28, 8 cm, kupa Ø 12, 7 – 12, 9 cm, jalami Ø 14, 7 cm, figuuri kõrgus 3, 5 cm, laius 3, 7 cm; kaal 742 g
Märgid (meistrimärgid): hõbedamärgid jalami välisserval: Pärnu linnamärk,
meistrimärk C S.
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Kristuse ristil graveerituna nimesilt INRI
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): oksüdeerunud, kriimustusi, kullatis tugevasti kulunud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Sügav armulauakarikas rokokooliku pungise ja jalamiga,
jalamil Ristilöödu valatud kuju. Kullatud on kupa seest, pungis, jalami servad ja Kristuse rist. Kupa trugitud, jalamiosa kohrutatud, kupa on uuem.
Christian Schlicht – kullassepp Pärnus, meister aastatel 1740-1762.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 16.03.2009.