Mälestise tunnus

Ajalooline matmispaik ühes hauatähiste ja piirdega, mis omab kultuuriajaloolist, kunstilist ja miljöölist väärtust.

Mälestise kirjeldus

Kalmistu ümbritsetud 1-1,5 m korguse paekivilaotisega, seest piire pinnasega peaaegu tasa,kohati seestpoolt piirde korgus kuni 0,40 m., ilmselt on kalmistu seestpoolt piiret mullaga täidetud. Piirete peale visatud prahti, kohati piire lagunenud, kagunurk uuesti laotud. Lääneküljel kolmekäiguline paekivist väravaehitus, pealt kaetud paeplaatidega, ilma väravavoredeta. Kalmistuteed puuduvad, idaosas tehtud moned uued teed. Kalmistu idaosas ilmselt juurdeloige, jälgitav kunagise kalmistupiirde alus. Tähiste poolest väga rikas kalmistu: hulganiselt sepis- ja valutähiseid, moned sepisaiad, kiviristid, üksikud graniittähised. Idaküljel piirdepeal prahihunnikus moned äravisatud ristid, kaevu juures puu najal kolm risti, siin-seal vedeleb maas metallriste. Kalmistu on hooldamata, korrast ära, vosa küll ei ole.

Mälestise kirjeldus

Jõelähtme-Rebala tee ääres asuva kalmistu kasutuse algus jääb tõenäoliselt 19. saj. Arvestades ümbritsevat pinnareljeefi ja paekihi paiknemist kohati juba ca 0,3 m sügavusel, on oletatud, et kalmistu rajamiseks on sinna pinnast juurde toodud. Ümbritsevast maapinnast kõrgemat kalmistut piirab looduskivist, valdavalt paest müüritisest vooder, kõrgusega 1-1,6 m, vaid kõrgendamata (kasutamata) kagunurgas on kuivmüür ka seestpoolt maapinnast kõrgemal. Kasutatav sissepääs kalmistu teepoolses servas on lihtne ava piirdes. Lõunaküljel on algselt sissepääsuks mõeldud kolmeosaline, kaetud, paest väravarajatis. 20. saj. keskpaigast vanemaid hauatähiseid ja –piirdeid on kalmistul loendatud : 101 valumetallist tähist, 229 sepistähist, 22 metallaeda, 41 kivist hauatähist. Kalmistu pindalaks 1,56 ha.

Kirjelduse koostaja: Silja Konsa 2002.a.

Mälestise ajalugu

Kalmistu vanus on teadmata. Vanimad säilinud hauatähised pärinevad möödunud sajandi keskpaigast. (Allikas: Harjumaa kalmistud. Inventariseerimine II. ERA.T-76.1.10996.45)