Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ranna kirikuaed
Mälestise registri number 14402
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 13.02.1998
Registreeritud 13.02.1998
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(10)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 19.06.18

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Heli Tomps

Mälestise tunnus


Ajalooline matmispaik ühes hauatähiste, kabeli ja piirdega, mis omab kultuuriajaloolist, kunstilist ja miljöölist väärtus.

Sisestatud: 11.01.2007.

Mälestise kirjeldus


Ranna kalmistu on kujunenud 1901. aastal rajatud kiriku juurde kirikaiana. Kalmistu vanem ja uuem osa eristuvad hauatähiste kaudu selgesti. Vanem osa jääb kirikust põhja, lääneserva ja idapoolse peatee vahele, piirnedes põhjas ida- lääne suunalise, praktiliselt kaevude vahelise jalgteega. Osaliselt on kalmistu ümbritsetud piirdega, mis lõuna ja ida servas on laotud paekividest, loodenurka piirab maakivilaotis. Kirdenurk on praegusel hetkel piirdeta, rajamisel on puitpostidele toetuv tara, valdavat osa lääneserva piiri markeerib pinnaskattega tee. Kirik on ehitatud paekivist, krohvitud ja värvitud ning tema arhitektuuris domineerib uusgooti ehitusstiil lõunaseina ehistornikestega nurkades, ümaraknaga viilus ja väikese kellatorniga viilu tipus. Lisaks veel teravkaarsed avad, konsoolid ja karniisid. Kalmistu peasissepääsuks on kolmeosaline, kahe jalgvaärava ja sõiduväravaga, pealt lahtine paest väravarajatis. Väravad on sepistatud vabrikurauast. 20. sajandi esimese poole hauatähistest domineerivad raudristid, neist 132 sepisristi ja 4 valatud, lihtsaid sepistatud hauapiirdeid on 10. Lubjakivist märkimisväärseid hauasambaid on 10, neist 4 on ristid. Graniitsambaid on 17, neist 4 on tumedast graniidist poleeritud ristid. Graniidist hauaplaate on 4, lisaks üks graniidist, inimfiguuriga skulpturaalne väiksem hauasammas. Kalmistut katab kõrghaljastus. Kalmistu pindala on 2, 7 ha, kasutamise piirangute ala 3,8 ha.

Kirjelduse koostaja: Silja Konsa 2002.a.

Sisestatud: 11.01.2007.

Mälestise ajalugu


Rannamõisa kalmistu õnnistati tegevusse 21. juulil 1902. aastal. Kiriku hitamist alustati siiski alles 1901. aastal ja kiriku pühitses 17. juulil 1905. aastal Eestimaa kindralsuperintendent Daniel Burchard Lemm. Edelaküljel (mnt pool) paekivist kuivladumüür. Sel küljel kaks väravat. Kiriku portaali kohal värav: neli paekivist posti, keskmised kõrgemad, üks (loodepoolne) katkisõidetud. Ees kahepoolsed sepisväravad ja üks ühepoolne sepisvärav. Lõunapoolne värav uus, ees kahepoolsed metallist võred. Põhjaküljel (loodeküljel) müür lammutatud, tehtud tee, sinna tuleb kalmistu laiendus. Idapool piiret ei ole. Lõunaküljel vana kalmistu osas paest kuivaldumüür. Kalmistuala jääb kirikust ida- ja lõunapoole. Loodenurgas viilkatusega paekivist kabel. Kabeli juures vagunelamu kalmistuvahi tööruumiks. Kalmistul leidub üksikuid marmor- ja graniitriste, palju sepisriste, sepisaedu, üksikuid valuriste. Krustenite vanemate haual ilmselt damottkuju musta glasuuriga. Kujul tähed "IR". Leidub üksikuid eestiaegseid graniitsambaid. Idaosas uuemad matused männimetsa all. Vanas osas looduslikku metsa ei ole, kasvavad istutatud puud. Vanema osa lõunapoolses servas vanu tähiseid ei ole. Hooldatud ja korras kalmistu. Kalmistuvaht oli huvitatud tähiste korrastamisest ja uuesti käikuandmisest.

Sisestatud: 27.08.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Sisestatud: 27.08.2008.