Mälestise tunnus

Ajalooline mõisakalmistu, mis omab kultuuriajaloolist, kunstilist ning miljöölist väärtust.

Mälestise kirjeldus

Keila-Joa looduspargis asuv matmispaik on piirdeta ala, millel 2 matustegruppi. Põhjapoolne, neljast matusest koosnev on paeplaatidega kujundatud hauaplatsiks, hauatähisteks on tumehallist graniidist sargalaadsed 1x2 m pinnaga hauaplaadid, sarnased tähised on kolmest matusest koosneva lõunapoolse grupi kahel matusel, kolmas selle grupi tähis on mõõtmetelt väiksem (0,7x1,2 m) risttahukaline, purunenud plaat. Ükski hauatähis ei ole säilinud tervena, plaatide peal asunud kujundus on hävinud. Kalmistu lääneservas paikneb kivist, krohvitud ja värvitud seinade, viilkatusega historitsistlik kabel (5x7 m, kõrgus ca 7 m). Kabeli arhitektuuri ilmestavad püstjooneliselt piiritletud, sambaed imiteerivad nurgaketid. Esiviilul laudisega suletud ümarakna-ava. Sissepääsu ja aknaavasid katavad sepisvõred.

Mälestise ajalugu

Perekonnakalmistu asukoha valis välja Alexander von Benckendorff (1781-1844). Tema oli ka esimene, kes sinna maeti. Alexander von Benckendorffi haud on kalmistu keskel ja tema kõrval on abikaasa Jelizaveta Andrejevna haud. Nende kõrvale on maetud tütar Maria Volkonskaja ja seejärel tütrepoeg Pjotr Grigorjevitš ning tema abikaasa Vera Aleksandrovna Volkonskaja. Haudade reas on veel üks iseäralik viimne puhkepaik: 1940. aastal maeti siia kalmistule üks Joal segastel asjaoludel surma saanud punaarmeelane. Kalmistul on veel kolm hauda, mis on teistest eraldi. Mäekülje all on Benkendorffi tütretütre Jelizaveta Grigorjevna ja tema abikaasa haud. Nende kahe haua ette on maetud Alexander von Benckendorffi venna Konstantini pojapoeg. (Allikas: Agu Veetamm "Keila-Joa : lugu läbi vanade piltide = Schloss Fall". [2013], lk. 39-40)

Kaitsevööndi ulatus

Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.