Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Abja mõisa peahoone, 18.-20.saj.
Mälestise registri number 14437
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.02.1998
Registreeritud 17.02.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 25.09.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Klassitistliku mõisaansambli härrastemaja.

Sisestatud: 02.11.2004.

Mälestise kirjeldus


Varaklassitsistlik, 2-korruseline krohvitud kiviseinte ja lameda plekk-katusega hoone. Vasakpoolne ots omapäraselt poolümar, sarnanedes Polli härrastemajaga. Paremal ärklikorrusega historitsistlik juurdeehitus. Esifassaad on lihtsa kujundusega, keskosal lame kolmnurkfrontoon segmentkaarse aknaga viiluväljas. Ruumid on anfilaadsed, sisekujundus (sh. väärispuidust uksed, seinatahvlid) pärineb valdavalt 19.s. lõpust.

A.Kivi kirjeldus:Abja mõisast (saksa k Abia) on esimesi teateid 1582. aastast. 17. sajandil kuulus mõis von Fersenitele, peale Põhjasõda oli ta aga Carl Magnus von Posse valduses. 1780-ndatel aastatel omandasid mõisa von Stackelbergid, kelle kätte see jäi kuni 1919.aasta võõrandamiseni. Rahva hulgas oli populaarne Reinhold von Stackelberg koos oma proua Henriettega. Tuntud Abja koolmeister Jaan Jung on kirjeldanud, kuidas paruni korraldusel ehiti 7.jaanuaril 1858.a(vana kalendri järgi)Kaidi koolimaja pühitsustseremooniaks. Maja kaunistati roheliste pärgade, kuuskede ja triiphoonest toodud roheliste taimedega. Akendele paigaldatud küünalde püramiidid särasid talveõhtul lummavalt ja kirjud laternad palistasid mõisast koolimajani teeääri. Kool sai mõisaprouast patrooni järgi nimeks Henriette kool.
Proua käinud ka mõisatööliste peredes katsikul, talvel saaniga ja suvel vedruvankriga. Külakostiks oli kaasa võetud beebiriideid ja söögipoolist. Mõisas elasid kaks paruni vanapiigast õde Ebba ja Adda, kes olid tublid käsitöömeistrid ning nende poolt valmistatud esemeid kingiti ka mõisatööliste ja talupoegade peredele.
Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Karl Charles von Stackelberg.
Esinduslikud ehitised valmiseid 18. sajandi teisel poolel Friedrich Adolph von Stackelbergi ajal.
1780-ndatel aastatel kerkis mõisa murdkelpkatusega ühekorruseline hilisbarokne peahoone, mis paiknes tagaküljega oru poole, tekitades maalilisi vaateid. Peahoone vastu esiväljaku äärde ehitati ühele joonele kaaristuga ait ja tall-tõllakuur. Nende vahelt kivipostidega väravast kulges sissesõidutee, mis kujundati enam kui kolme kilomeetri pikkuseks alleeks.Majandushooned paiknesid enamikus sajakonna meetri kaugusel mäeveeru all.
19. sajandi lõpul püstitati peahoone parempoolsesse otsa kahekorruseline historitsistlik juurdeehitus.
Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse kodumajanduskool, Teise maailmasõja järgselt aga lastekodu . Lastekodu tarbeks ehitati hoone vanem osa 1950tel aastatel kahekorruseliseks. 1990. aastate alguses asus hoonesse piirivalvekordon. Praegu on hoone haldajaks Riigi Kinnisvara AS, kuid mõisa peahoone seisab juba mitu aastat kasutuseta.
Abja mõisaga on seotud ka mitmed meie kultuuritegelased. Endises mõisatööliste elamus oli kunstnik Märt Pukitsa lapsepõlvekodu. Tema isa töötas mõisas sepana. Tänaseks hävinud valitsejamajas elas lapsepõlves kirjanik Karl August Hindrey. Mulgimaa kuulus kirjanik August Kitzberg töötas mõisahäärberis Halliste-Karksi kihelkonnakohtu notarina1878-1880. Tema oli kindlasti see mees, kes tundis kõige paremini mulgi hingeelu, oskas seda kirjeldada oma juttudes ja näidendites. A.Kitzberg jutustab oma “Tuuletallajas”: “Kui rikast ja iseteadlikku Abja peremeest vaatasid:tublisti toidetud keha sirgeks lükatud, habemest puhtaks aetud nägu külm ja rahulik, pöidlad taskutes-siis teadsid juba, mis ta mõtles:”Mina, mina ja jälle mina olen Abjast, mujal kui Abjas ei olegi eestlasi, mis on, on kes teab mõned orjaaegsed segaverd jätised- Abjas üksi on tarkust, raha, vara, hobuseid- mehi” August Kitzbergi loodud on värvikas mulgi taluperemees Mogri Märt näitemängus “Kauka jumal”

Sisestatud: 02.11.2004.

Mälestise kirjeldus


Abja mõisa peahoone on kahekorruseline, osalise soklikorrusega, lameda katusega kivihoone. Aja jooksul on hoonet korduvalt ümber ehitatud. Praeguse kuju omandas ta ilmselt 20. saj esimesel kolmandikul. 19.saj lõpus ehitatud historitsistlik juurdeehitis hoone põhjaotsas on säilitanud oma algse kuju. Juurdeehitis eendub põhihoonest esiküljel ca 1m, tagaküljel ca 0.2 m. Juurdeehitise seinapinnad on erinevalt põhihoonest tugevasti liigendatud pilastrite, karniiside- ja vahekarniisidega, petikakendega (fotod 05,06).
Peahoone fassaadi ilmestav peasissepääsu varjualune on kaotanud oma külgmiste piirete aknad ja katuserõdu. Tagakülje terrassile on tehtud kohmaks ja tehniliselt halvasti lahendatud laiendus, mis laguneb.
Piirivalve perioodil remonditi historitsistliku juurdeehitise fassaade, kuid praeguseks on tehniliste vigade tõttu hakanud viimistlus lagunema (huvitaval kombel just sealt, kus see on vanade fotode järgi juba algusest peale lagunenud). Vahetati aknad.
Põhihoone on kulunud ja hooldamata välimusega, kuid otsesed kahjustused on siiski lokaalsed. Õnneks on suudetud hoonel katust suhteliselt korras pidada.
Hoone põhjapoolse osa all on kelder, mille vana hooneosa alla jäävad ruumid on võlvlagedega. Keldriruume on kasutatud panipaikadena ja majandusruumidena (fotod 13-20). Keldrisse pääseb sisemise keldritrepi ja juurdeehitise idafassaadil oleva välise trepikoja kaudu.
Sisemine ruumijaotus on säilinud lastekodu ajast. Põhjapoolses juurdeehitises on köök ja sanitaarruumid, põhihoone ruume on kasutatud magamis- ja eluruumidena. Hoone läänepoolsel küljel on säilinud ruumide anfilaadne järjestus koos algsete, erinevas tehnilises seisukorras olevate kahe poolega tahvelustega (foto 33).
Ruumide siseviimistlus on täiesti juhuslik, teostatud käepäraste vahenditega. Esmamulje järgi on õnneks remontide käigus uusi kihte peale kantud, vanu eemaldamata.
Aknad on hoonel enamasti nõukogudeaegsed, juurdeehitises on uued aknad paigaldatud piirivalve perioodil (foto 53). Akende suurus ja jaotus (6 ruutu) on sarnane algsetega, kuid profiilid on erinevad (foto 03). Vanade fotode põhjal võib öelda, et algselt olid akendel välimisel raamil nii vertikaalne kui rõhtne impost ning avatavad olid nii alumised kahe ruuduga pooled, kui ülemised ühe ruuduga pooled. Igal ruumil oli ühel aknal ühel alumisel poolel õhuaken. Sisemised raamid olid analoogia põhjal arvatavasti talveraamid, ilma impostita, ülemine raam ette tõstetav, alumised avatavad ja ühes pooles õhuaken kohakuti välimise raami õhuaknaga. Praegused aknad on ilma vertikaalse impostita, avatavad on alumised pooled, mis on ilma õhuaknata. Aknad on kõik olemas, terved, kuid tehniline teostus ei ole parimal tasemel.
Hoones on säilinud üllatavalt palju originaaluksi alates maja peauksest. Uksed pärinevad erinevatest ehitusjärkudest, on väga erineva kujundusega ja erinevas tehnilises seisukorras (fotod 08, 09, 21, 25-27, 30,31, 36,38, 41-49). Läänekülje terrassiuksest on säilinud ainult värviliste klaasidega valgmiku roosaken (fotod 34, 35).
Trepid pärinevad ilmselt kooliajast, mil nad rajati kooli funktsionaalsust ja tuleohutust arvestades ning esinduslikkust taotlemata. Peatrepp on paekivist astmetega ja kantterasest võrega (fotod 28,37), tagumised trepid on betoonist ning torupiirdega (fotod 23, 52).
Hoones on välja ehitatud keskküttesüsteem malmradiaatoritega eraldiasetseva katlamajaga. Vaatamata keskküttesüsteemile on säilitatud enamus ahjudest, mis on rajatud lihtpottidest kooli või lastekodu ajal (fotod 57-59).
Katusekorrusele pääseb hoone kirdenurgas oleva trepikoja kaudu. Juurdeehitise katusekorrusel on kolmes suunas kolmnurkviiludega väljaehitised, millest idapoolne moodustab trepikoja. Väljaehitistel oli algselt kõigil kolm kitsast tihedalt asetsevat akent (foto 53), põhjapoolsele on praeguseks jäänud kaks (foto 05).
Põhihoone katusealuses on keskteljele umbes poole hoone pikkuse ulatuses ehitatud soojustatud ruum ilmselt mingiks panipaigaks (foto 54). Ülejäänud pööninguruumis on jälgitav katusekonstruktsioon (fotod 55,56).
Kivist välisseintega hoone vahelaed ja vaheseinad on puidust ning krohvitud. Katuse kandjateks on puidust sarikad ja toolvärk (fotod 55,56). Katusel on tsingitud terasplekist valtsitud kate.
(Muinsuskaitse eritingimused, koostanud Raivo Mändmaa, 2007.a.)


Sisestatud: 09.05.2007.

Mälestise ajalugu


Arvatavalt on Abja mõis oma praegusele kohale rajatud Poola ajal XVI sajandi lõpul. Rootsi võimu ajal oli see valdus pikemat aega Fersenite perekonna käes, Põhjasõja järel aga kuulus Possedele. 1780ndate lõpul läks mõis Friedrich Adolph von Stackelbergile, kes ehitas esimesena mõisasüdame esinduslikumalt välja. Abja jäi Stackelbergide kätte kuni mõisate võõrandamiseni. 1923. aastal asus härrastemajja ametikool, 1957. a. aga lastekodu . Praegune härrastemaja ehitati 19.s. algul, 19.s. IV v. lisati selle paremale tiivale ärklikorrusega historitsistlik juurdeehitus.

Sisestatud: 30.09.2008.

Mälestise ajalugu


Abja mõis rajati praegusele kohale Poola valitsemise ajal XVI saj lõpul. Esimesed teated pärinevad aastast 1582.
Rootsi võimu ajal kuulus mõis Fersenitele. Põhjasõja järel sai mõis Carl Magnus von Posse omandusse, kes olevat vastutasuks andnud kolm mõisa Rootsis. Possede ajal 1764 külastas mõisa Vene tsarinna Katarina II.
1780. aastal mahhineeris Abja mõisa tükkhaaval endale Possede õemees, Krootuse mõisa pärisperemees Friedrich Adolph von Stackelberg. 1799. aastal õnnestus ühel vendadest Gustav von Possel kohtu kaudu mahhinaatorilt hüvitiseks 38000 hõberubla ja seitse meesorja välja nõuda.
Friedrich Adolph von Stackelberg asus mõisa suurejooneliselt välja ehitama. Vana ühekorruselise laudkatusega peahoone asemele hakati 1780-tel ehitama uut härrastemaja. See sai 18 sülda pikk ning 7 sülda ja 2 jalga lai, murdkelpkatusega kahekorruseline hilisbarokne oma aja kohta uhke hoone. Katus kaeti kividega. Esimesel korrusel oli 8 ruumi, teisel korrusel 7. Kõigis neis olid kipskrohviga laed ja valged kahhelahjud. 19. sajandi keskpaigast pärinev mõisasüdame plaan näitab, et hoonel olid mõlemad otsad ümarad (foto 579). Kas see oli kohe algselt nii plaanitud ja tehtud, või hilisema ümberehituse käigus, see ei ole teada. Hoone ida ja läänefassaade kaunistasid tsentraalsed kolmnurkfrontoonid.
Lisaks härrastemajale ehitati hulgaliselt suurejoonelisi majapidamishooneid. Parki kutsuti kujundama Johann Friedrich Semisch Saksamaalt.
XIX saj lõpus ehitati hoone põhjapoolsesse otsa historitsistlik, kõrgel soklil, kahe täiskorrusega ja osalise kolmanda korrusega juurdeehitis (fotod 00 ja 01).
1922.a. Paigutati mõisa härrastemajja Abja Ühisgümnaasium. Mõisahärra tõsteti sõna otseses mõttes majast välja 1923.a.
1922-1956 tegutsesid mõisahoones erinevad, põhiliselt kodumajapidamisele orienteerud koolid. Kooli vajadusteks ehitati mansardkatusega teine korrus ümber täiskorruseks möödunud sajandi 20.-datel-30.-datel aastatel, ning hoone omandas praeguse kuju (fotod 02-06). Fassaadi kaunistav kolmnurkfrontoon säilus ainult esifassaadil ja algsega võrreldese madalamana, varasem ümargune aken asendus poolkaarega.
1957. astal kolis peahoonesse peale põhjalikku ümberehitust, mis kestis kaks aastat, lastekodu. Ilmselt sai siis hoone ka praegused trepid ja ruumijaotuse (joonis 2).
Lastele oli mõisahoone koduks 1992.aastani. Peale lastekodu väljakolimist sai hoone Abja Piirivalvekordonile, mis tegutses siin 2003. aastani. Praegusel ajal on mõisa peahoone koos mõnede kõrvalhoonetega eravalduses, ning siia kavatsetakse rajada puhke- ja konverentsikeskus.
(Muinsuskaitse eritingimused, koostanud Raivo Mändmaa 2007.a.)

Sisestatud: 30.09.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 on kaitsevööndiks 50m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kuni Abja mõisa ühtse kaitsevööndi kehtestamiseni

Sisestatud: 30.09.2008.

Meedia


- Abja mõis läks müüki
http://www.sakala.ajaleht.ee/290806/esileht/uudised/5022471.php
- Abja vana mõisa hakkab valitsema uus peremees
http://sakala.ajaleht.ee/091006/esileht/5023038.php

- Abja mõis ärkab peatselt uuele elule
http://sakala.ajaleht.ee/310807/esileht/5028319.php

Sisestatud: 31.08.2007.