Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Abja mõisa park, 19.saj.
Mälestise registri number 14438
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.02.1998
Registreeritud 17.02.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.09.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Piirkonna ajastu tüüpilise mõisaansamblisse kuuluva pargi näide

Sisestatud: 02.11.2004.

Mälestise kirjeldus


Peahoonet ümbritsev keskmise suurusega park (~3,7ha) on mitmeosaline ning kannab segastiilile omast ilmet. Pargi keskosa on selgepiiriliselt regulaarne. Peahoone ees on avar ovaalikujuline esiväljak, mis on liigendatud väheste vabalt ja kontrastselt (nulg-pärn-vaher) rühmitatud puudegruppidega; seal esineb ka üksikpuid ning väljaku idaosas tamme-pärna ring. Esiväljak on ääristatud kaarja sissesõiduteega. Peahoone keskteljele on orienteeritud mõisnike kalmistult saabuv lehtpuudega ääristatud tee.
Tagaväljak puudub. Peahoone taga, järsult laskuval nõlvakul on olnud ehisaed ja avatud vaade huvitavale tiikide (korrapärase nelinurkse kujuga kaks väiksemat ja üks suur tiik) ja paisjärve süsteemile. Tiikide vahel suur puhtalt tahutud graniitplokkidest sildregulaator. Silla lameda kaarega ava ääristab ühest kivist tahutud graniitplokk. Silla rinnatis on laotud tellistest.
Pargi põhiosa moodustab praegu tihe vabakujuline puistu peahoonest kirdes, kus domineerivateks liikideks on tamm, vaher, pärn, saar, eksootidest siberi ja euroopa nulg.

Sisestatud: 16.04.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Parki ümbritsevad alad on lainjad. Pargis on reljeef vahelduv: esiväljak on tasane, kuid selle servadelt on langus kõigis suundades, eriti järsk aga peahoone taga loode suunas

Sisestatud: 02.11.2004.

Mälestise ajalugu


Abja mõis on oma praegusel asukohal olnud alates 16. sajandi lõpust. 17. sajandil olid mõisa omanikeks Fersenid ja Põhjasõjast kuni 1780. aastate lõpuni Possed. Alates 1780. aastate lõpust kuni võõrandamiseni kuulus mõis Stackelbergidele. Mõisa park rajati koos peahoonega 18. sajandi lõpus, kui kogu mõisasüda esinduslikult välja ehitati. Pargi rajaja oli Friedrich Adolph von Stackelberg (1754-1814). Selleks palgati Saksamaalt aednik Johann Friedrich Semisch. Mõisa ajalooline saksakeelne nimetus on Abia. Peale võõrandamist läks mõisasüda esialgu kooli ja pärast Teist maailmasõda lastekodu kasutusse. 1990. aastal tegutses mõisa peahoone piirivalvekordon, peale seda eraomandused.

Sisestatud: 12.06.2013.

Meedia


Fotod:
1.Abja mõis. Aidahoone. 1978. J. Maiste. Kättesaadav: Abja mõisa inventariseerimise kaust. Asukoht Muinsuskaitseameti arhiiv M-1961
2.Abja mõis. Vaade järvelt peahoonele. ERM fotoarhiiv 283:73 (vana värviline postkaart)
Kaardid:
1.Abja mõisa maade plaan. 1908. EAA f 3724, n 5, sü 1617. Kaardil on näha peahoone taga olnud tiikide süsteem, sillad üle tiikide, saar tiigi keskel, ringikujuline esiväljak, vabakujuline pargiosa peahoone paremal küljel (pargi põhjaosa) ning regulaarne pargiosa peahoonest vasakul.

Sisestatud: 02.11.2004.