Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Õisu mõisa park, 18.-19. saj
Mälestise registri number 14450
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 17.02.1998
Registreeritud 17.02.1998
X-koordinaat 590570.12
Y-koordinaat 6452027.73
Mälestise vana number 558
Ava kaardil

Paikvaatlused(8)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 16.07.20

Menetleja: Viljandimaa nõunik, Anne Kivi

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Eesti väärtuslikemaid pargiansambleid, mille puhul arhitektuuri ja looduse kooskõla avaldub nii selle aluseks olevas formaalses skeemis kui vabas ja kunstiliselt nüansirikastes lahendustes.

Sisestatud: 26.11.2008.

Kirjeldus


Tegu on pargiga (üldpind 12,6 ha), mille planeeringus mängib suurt osa kaunis looduslik situatsioon: vaheldusrikas reljeef, mõisat põhjast piirav Vidva jõgi, veidi kaugemal paistmas Õisu järv.
Pargi ümberkujundamist alustas Fr. W. von Sivers 1770. aastate teisel poolel inglise stiilis ja nii oli Õisu esimesi mõisaid, mille haljastus vormus uutel alustel, laienedes senisest kitsavõitu iluaiast hoopis avaramasse maastikku. Pargi rajamisele aitas kaasa reljeef: kui peahoone tagust järsakut oli võimalik kujundada laskuva terrassaiana (regulaarstiilis), siis sealt edasi planeeriti kogu ala vabalt vahelduvate lagendike ja puuderühmadega. Otse teljele kaevati pikk kitsas tiik. Nii tiigile kui ka ojale ehitati kõrgekaarelised kerged sillad. Regulaarne ja looduslik park sulavad kokku Vidva jõe ääres. Arvatakse et viimane kujundus on teostatud G. Kuphaldti projekti järgi.
Esiväljak on avar, ümaralt neljakandiline, ääristatud ebakorrapäraste puudegruppidega. Teda piirab kaarjas sissesõidutee. Väljakut eraldavad maanteest aastatel 1782-1785 valminud suurejoonelised baroksed sammastega kaunistatud kaaraidad.Sissesõidutee ääres on olnud raudkivist postidel ankrukett, mis nagu eraldas väljaku teest. Kivipostid on osaliselt praegugi alles.
Tagaväljak asetseb osalt terrassidel. Ta on sügav, läheb üle vaatekoridoriks järvele. Otse peahoone taga on säilinud osa baroksest terrassaiast. Terrassilt terrassile viivad raudkivist trepid.
Pargi põhiosa on vabakujuline, suhteliselt suletud, ta on jaotatud looklevate teede poolt osadeks. Pargis loodeosas on kaks põhjaveetoitelist tiiki. Kaks neist on truupide kaudu ühenduses üksteisega ja Vidva jõega. Kolmas tiik asub pargi lõunapiiril. Ta on enamuses kinni kasvanud, kraavi kaudu ühenduses Vidva jõega.
Peahoone tagaküljel on lahtine balkon, kust avanes vaade Õisu järvele. Kohe balkoni ees on purskkaev, mis on rajatud arvatavasti sajandivahetusel, kui parki täiendati.
Pargis on Aime Kuulbuschi 1972. aastal loodud figuurigrupp “Noorus”, mis on kunstimälestisena riikliku kaitse all.
Praeguseks on park säilitanud looduspargile omase lookleva teedevõrgu, puuderühmad istutuskontrasti printsiibil ja üsna suure introdutsentide valiku (1990. aastal registreeriti seal 83 eri liiki ja vormi puid ning põõsaid). Põhipuuliik on pärn.
Pargi juurde kuuluvad tammeallee (~2km) Morna maantee ääres ja kaseallee (0,5 km) Viljandi maantee ääres.

Sisestatud: 22.11.2007.

Ajalugu


Rajamist alustati üheaegselt mõisaansambli väljaehitamisega juba 1760. aastail ja üsna pea mainiti seda ka ümbruskonna kõige uhkemate aadliparkide hulgas.
19. sajandi keskel on park ümber kujndatud vabakujuliseks, põhiliselt säilitades endise pargi regulaarset ehitust (terrassid ja tiigid). Arvatakse et viimane kujundus on teostatud G. Kuphaldti projekti järgi seega 19.s. lõpul või 20 s. algul. Park kuulus Õisu tehnikumile ja oli kogu aeg hooldatud.

Sisestatud: 22.11.2007.

Meedia


1.Õisu mõisa maade asendiplaan. 1858-60. EAA f 3724, n 5, sü 2768. Kaardile on märgitud hooned ning ka pargikujundus. Peahoone ees on ümar esiväljak. Pargi põhiosa jääb peahoone taha. Park on peahoone keskele suunatud tugeva sümmeetriateljega regulaarstiilis. Kesktelg lõpeb pika tiigiga, mis on teedega jaotatud kolmeks. Tiigi kaugem ümbrus on kujundatud vabakujulisena

2. Fotod:
1.Vaade Õisu mõisale 1794. a. J.Chr. Brotze kogust. Läti NSV TA käsikirjade ja haruldaste raamatute sektor F 4968, sü 113. Kättesaadav: Õisu mõisa ajalooline õiend. Asukoht Muinsuskaitseameti arhiiv A-111 foto nr 7

- Õisu mõisapark on saanud uue ilme
http://www.sakala.ajaleht.ee/121006/esileht/5023084.php

Sisestatud: 05.03.2009.

Üldinfo


Pargis on nahkhiirte elupaigad. Aastatel 1999-2008 leiti pargis 3 liiki nahkhiiri. Leitud liigid Õisu pargis on põhja-nahkhiir, veelendlane, pargi-nahkhiir.
(allikas: Matti Masing „Eesti parkide nahkhiireline väärtus detektor-uuringute põhjal”,2009)

Sisestatud: 05.03.2009.