Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Õisu mõisa sepikoda, 19. saj
Mälestise registri number 14468
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.02.1998
Registreeritud 17.02.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis sepikoda-elamu (112024975)

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 29.08.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Sepikoda, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Sepikoda, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ühe silmapaistvaima Lõuna-Eesti mõisaansambli majandushoone.

Sisestatud: 20.02.2007.

Mälestise kirjeldus


Pikk ja kitsas krohvimata tellishoone, mille ühes otsas asus sepikoda ja teises sepa eluruumid. Kaetud viilkatusega, mille keskosas on võimas korsten. Katuse räästa all astmeline telliskarniis Sissepääs hoone otsast suurte kahepoolega väravate kaudu. Müüris on näha kive märgiga „Euseküll“. Hoonel säilinud mitmeid sepisdetaile.(O. Suuder – Ajalooline õiend)

Sisestatud: 20.02.2007.

Mälestise ajalugu


Mõisa on esmakordselt mainitud 16. sajandi keskel. Kompleksi esinduslik väljaehitamine kestis 1760. aastate algusest kuni 1770. aastate lõpuni. Järgmine suurem ehitusperiood jäi 19. sajandi esimesse veerandisse. Historitsistlikke ehitisi lisati ansamblisse 19. sajandi keskpaigast kuni sajandi lõpuni. Mõisa sepikoda on ehitatud tõenäoliselt sajandi lõpukümnendil. Suurejoonelise kompleksi väljaehitamise eestvedajaks oli Liivimaa maanõunik Friedrich Wilhelm von Sievers (1716-1781). Mõisa ajalooline saksakeelne nimetus on Euseküll. 1809. aastal külastas mõisa keiser Aleksander I. Siversite perekonnale kuulus mõis 1740. aastast kuni mõisate riigistamiseni. 1922. aastast asus mõisasse maamajanduskool. 2007. aastast on mõisasüdame viis kinnistut ühe omaniku eravaldus.

Sisestatud: 14.06.2013.

Meedia


- Õisu sepikojas lõõmab endiselt ääsituli
http://www.aripaev.ee/3431/new_eri_artiklid_343102.html

Sisestatud: 19.12.2006.