Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altarimaal, E. v. Gebhardt, 1881 (õli, lõuend)
Mälestise registri number 1447
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 200
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 23.08.17

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Lõuend, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Altarimaal.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui tuntud baltisaksa kunstniku Eduard von Gebhardti sakraalmaaliteos 19. sajandist.

Sisestatud: 24.10.2006.

Mälestise kirjeldus


Karges tonaalsuses altarimaal Ristilööduga ristil ja leinajatega (Maarja, Johannes, Maarja Magdaleena) sünkja taeva taustal risti all.

Sisestatud: 24.10.2006.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 200
1998 konserveeriti (puhastati, õhendati lakikihti, krundipaljandid toneeriti, kaeti kaitselakiga) Ennistuskojas „Kanut“ (restauraatorid M. Mängel, J. Kukina, Ü. Veski)

Eduard Karl Franz von Gebhardt (1838-1925), baltisaksa maalikunstnik, Düsseldorfi kunstiakadeemia professor

I. Einama. Tallinna Toomkiriku altarist. Postimees, 20. juuni 1996: …Tallinna Toomkiriku nikerdaltari restaureerimistöid alustanud ennistuskoja „Kanut“ restauraatorid avasid altari suletud tagaosa, millel on Eduard von Gebhardti valmistatud altarimaali „Kristus ristil“ tagakülg signatuuriga ja teose lõpetamise kuupäev – 8. juuni 1866
H. Tigane. Tallinna Toomkiriku altar. Renovatum Anno 1997, lk. 47-50: … Avanes võimalus täpsustada ka seniseid vastukäivaid arvamusi uue, E. von Gebhardti „Kristus ristil“ valmimise aja kohta altarimaali tagaküljel oleva autori signatuuri alusel: Eduard von Gebhardt 8. Junii 1866 DüsselDorf.
E. von Gebhardti maalil täheldati peale üldise mustumise ka mingist varasemast perioodist pärinevaid, tänaseks tumenenud paranduslaike.
Tallinna Toomkiriku altar (voldik, 1996), T. Abel: 1866.a. 16. oktoobril kaunistas Düsseldorfis töötanud baltisaksa kunstnikult E. von Gebhardtilt tellitud altarikompositsioon Kristus ristil esmakordselt Toomkiriku pidulikku pühapäevast jumalateenistust. Kunstnik Leopold Pezoldi soovitusel oli Tallinna Toomkiriku kogudus tellinud E. W. Londiceri vana altaripildi asemel uue kompositsiooni Peterburi Kunstiakadeemias õppinud, mitmel pool Euroopas stažeerinud ja lõppeks Düsseldorfis kanda kinnitanud noorelt kunstnikult Eduard von Gebhardtilt. Gebhardti noorpõlvetöö vaimne mõju kiirgab kummalisel kombel nii eesti kui Saksa kultuuriruumi. „Kristus ristil“ oli esimesi teoseid Eestis, mis tutvustas laiemale avalikkusele Düsseldorfi kui kunstikeskust ja sealset maalikoolkonda… E. von Gebhardt luges oma tähtsaimaks ülesandeks protestantliku kirikumaali loomist. Veendunud, et piibliainest tuleb käsitleda Saksa rahva usutraditsioonide, seega ortodoksse luterluse vaimus, püüdis ta Kristuse tegevust ja õpetust tõlgendada lugupidamisega protestantlik-pietistliku vagaduseprintsiibi vastu…Maalija on teose religioosse sisu, vaimsuse ühendanud psühholoogiliselt usutavate rahvapäraste karakteritega. Gebhardti varastes usupiltides on veel tunda varem Düsseldorfi koolkonna usumaali kujundanud natsareenlaste idealismi jälgi, kuid üha enam on kunstniku usupiltide tegelastes midagi Martin Lutheri enda brutaalsest tahtest ja vaimujõust, mis tõekiselt olemusliku rakenduse leidis elus endas.
Toomkiriku altaripildis „Kristrus ristil“ pole Gebhardti usuteemade käsitlemise kontseptuaalsed printsiibid veel välja kujunenud….

Sisestatud: 24.10.2006.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, lõuend.
Autor, valmistamise koht: Eduard Karl Franz von Gebhardt
Dateering: 1866
Mõõtmed: 278, 5 x 183, 5 cm
Märgid (meistrimärgid): tagaküljel kunstniku signatuur daatumiga: Eduard Gebhardt. Düsseldorf 8 ten Juni 1866
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): allosas esineb värvi kokkutõmbumist, risti allosas ja Maarja Magdaleena rüü varrukatel pikisuunalised praod, lakikiht punakaspruunikas ja ebaühtlane (restaureerimisaruande järgi).
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): valges niudevöös habras, kuid tugeva õlavöötmega Ristilöödu, pea paremale õlale langenud, jalalabad naelutatud kõrvuti, täidab peaaegu täiesti risti kogupikkuse. Risti ees põlvitav naine on põse surunud vastu Jeesuse jalgu. Ristist paremal punasesse rüütatud mees kummardumas esiplaanil istuva musta riietatud naise kohale. Ristist tagapool vasakul taeva foonil pooleldi külgvaates mustjas eemalduv meesfiguur. 2/3 pildipinnast täidab sünkjate pilvedega taevas. Ristilöödu pea kohale naelutatud nelinurkne nimetahvel: Jesus Nazarenus Rex Iudaeorum. Maal on kullatud, reljeefornamendiga raamis.

Sisestatud: 24.10.2006.