Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Õisu mõisa kõrts, 19. saj
Mälestise registri number 14475
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.02.1998
Registreeritud 17.02.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 16.06.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrtsihoone, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Ärihoone, Kõrtsihoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Ühe silmapaistvaima Lõuna-Eesti mõisaansambli juurde kuuluv hoone, millel on autentsena säilinud algupärane välisilme, algupärased ehitukonstruktsioonid ja detailid.

Sisestatud: 20.02.2007.

Mälestise kirjeldus


Õisu mõisa kõrts on ühekordne osaliselt väljaehitatud katusealusega poolkelpkatusega hoone. Nõukogude ajal rajati pargipoolsesse ossa puitkonstruktsioonis juurdeehitus kaupluse laoruumide näol. Endises kõrtsihoones on paiknenud ka eluruume – esimesel korrusel kaks korterit ja katusealuses üks korter. Esimese korruse korterid on varustatud kuivkäimlaga, veevarustus amortiseerunud.
Hoone vundament on maakividest, viimistluseks pritskrohv. Välis- ja siseseinad tellistest. Välisseintes seespool on kasutatud ka põletamata savitellised, viimistluseks krohv. Hästi on säilinud hoone välisseinte viimistluses kasutatud lubikrohv lubivärviga. Katuse katteks on keraamilised katusekivid. Kõrtsihoone vundamendi-, seina-, vahelae- ja katusekonstruktsioonid on suhteliselt hästi säilinud. Algsel kujul on säilinud põhjapoolse fassaadi aknad ning idapoolse fassaadi katusekorruse aken. Ülejäänud aknad pärinevad hilisematest ümberehitustest, mil tõenäoliselt on muudetud ka aknaavade kuju. Siseuksed pärinevad erinevatest ajastutest. Hoone välisuksed ei ole säilinud.
Kõik hoones olevad ahjud (plekk-kattega) ja pliidid on ehitatud hilisemate ümberehituste käigus. Korstnad ja korstnapitsid on savitellistest.
(Muinsuskaitse eritingimused 2006, arhitekt Tiia Kallas)

Sisestatud: 16.01.2008.

Mälestise ajalugu


Õisu mõis rajati 16. sajandi keskel. Põhjasõja ajal põletati mõis kaks korda. Põhjasõja järel, alates 1744 aastast, kuni 1911 aasta maareformini kuulus mõis von Sieversite perekonnale. Mõisasüda arendati välja 18.saj II poolel ja 19.saj algul.

Mõisa kõrtsihoone ehitusaja kohta täpsemad andmed puuduvad. Mõningatel andmetel oli kõrts mõisas olemas juba 1711. aastal. Kõrts on märgitud 1860. aastast pärinevale mõisa plaanile. Kõrtsihoones oli kordniku korter, kes oli ka kõrtsitülisid lahendamas käinud. Kodanlikul ajal oli hoones kauplus ja sidekontor. Teisele korrusele ehitati välja sideülema tuba. Nõukogude perioodil oli hoones kauplus ja korterid. Kauplus suleti 1990. aastatel.
(Muinsuskaitse eritingimused. Arhitekt Tiia Kallas, 2006.a.)

Sisestatud: 16.01.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Asub Õisu mõisa mälestiste ühtses kaitsevööndis

Sisestatud: 16.01.2008.