Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kantsel, Chr. Ackermann, 1686, 1720 (puit, polükroomia, õli)
Mälestise registri number 1448
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 201
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: restaureerimisel

Inspekteerimise kuupäev: 30.10.18

Inspektor: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Maarja Ruut

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui Tallinna tunnustatud puunikerdajate Christian Ackermanni ja Johann Valentin Rabe meistritöö barokkajast 17. ja 18. sajandist.

Sisestatud: 24.10.2006.

Mälestise kirjeldus


Rikkalikult kujundatud kõrgbarokne kantsel uhke kõlaräästaga, kaunistatud maalingute, skulptuuride, reljeefide ja keerdsammastega
Korpusetahkudel profiilraamistuses apostlimaalid püstilaudadel, iga maalingu all raamistuses nimetahvel.
Maalid korpusel:
Apostel Matteus – S. MATHAEUS – drapeeritud sini-punasesse, tunnusesemeks vinkel; parema käega hoiab raamatut
Reeglina ei ole vinkel evangelist Matteuse tunnusesemeks (võiks olla kukkur või kirves), vinkel peaks kokku kuuluma apostel Toomaga (võiks oletada, et algselt olid kantslil mõlemad apostlid, ümberpaigutamisel jäid alles Matteuse maaling ja Tooma nimesilt)
Apostel Bartolomeus – S. BARTHOLOM – drapeeritud sinakashalli-pruunikasse rüüsse, tunnusesemeks laiateraline nuga;
Apostel Jaakobus noorem – S. IACOBUS.M. – drapeeritud sini-valgesse rüüsse, parem käsi toetub tunnusesemeks olevale pikale palverändurikepile, vasakus käes lahtine raamat;
Apostel Johannes – S. IOHANNES. –puna-rohelisse rüüsse drapeeritud noormees, paremas käes hoiab tunnusesemena karikat, vasakul puusal raamatut;
Apostel Andreas – S. ANDREAS – drapeeritud sini-valgesse rüüsse, tunnusesemeks kaldrist, vasaku käega hoiab puusal raamatut
Apostel Filippus – S. PHILIPPUS – drapeeritud pruun-valgesse rüüsse, hoiab enda ees avatud raamatut; tunnusesemeks pikavarreline rist (risti haaraosa osaliselt raami varjus)
Maalid trepirinnatisel:
Apostel Toomas – S. THOMAS. – drapeeritud valge-musta lühikesesse rüüsse, hoiab paremas käes avatud raamatut, vasaku käega toetub tunnusesemeks olevale piigile
Tavapäraselt on apostel Tooma tunnusesemeks vinkel, piik kui martüüriumivahend esineb temaga koos harvem
Apostel Siimon Kaanast– S. SIMON. – drapeeritud sini-pruuni rüüsse, paremas käes tunnusesemena suur saag
Apostel Juudas (Taddeus)– S. IUDAS.TD – ainsana pooleldi selgvaates, drapeeritud pruun-punasesse rüüsse, vasaku kaenla all raamat, parem käsi toetub ristipuule. Nägu erandlikult ilmetu (ülemaalinguga rikutud).
Tavapäraselt ei ole rist apostel Juuda (Taddeus) tunnusesemeks (peaks olema piik või hellebard. Maalingu (ülemaalingu?) ikonograafiline tõlgendus (seljapööre, rüü värv) viitab siinjuures pigem reetur Juudasele (Juudas Iskariotile)
Apostel Mattias – S. MATTHIAS – drapeeritud sini-valgesse rüüsse, paremas käes tunnusesemena kirves, vasakuga hoiab lahtist raamatut. (Mattiase valimine apostliks reetur Juuda asemele, vt. Apostlite teod 1, 16-26)
Korpuse keerdsambad toetuvad kaheksale keerubiga konsoolile (kõik keerubid näo poolest erinevad). Korpuse allservas 8 lauast väljasaetud, pealt siledat ripp-profiili vaheldumisi plastiliste viinamarjakobaratega (7 täisplastilist ja 1 (vasakult I kobar) reljeefne so. poolik). Trepirinnatise allservas 4 reljeefset (so. poolikut) viinamarjakobarat. Trepirinnatise sambakonsoolidel 4 allapoole vaatavat inglipeakest
Kantslijalaks käsutahvleid (numbritega I – X) hoidva Moosese täisplastiline kuju
Kantsliuks moodustub kahest profileeritud raamtahvlist, kumbagi uksepiita ehib kõrgel soklil keerdsammas, mille kohal seisab ülakarniisil apostlikuju: paremal Peetrus (ülestõstetud käes tohutu võti), vasakul Paulus (suure mõõgaga)
Uks avaneb lihtsate tahvelseintega esikusse (seinad päädivad lauast väljasaetud ažuursete ehisviiludega), kustkaudu vasakult saab alguse 9-astmeline kantslitrepp, aga otseuks viib seina ja kantslitrepivahelisesse ruumiosasse, kust omakorda kantsliuksega sarnaneva tahvelukse kaudu pääseb kooripinki. Trepialguse üle taimeväädi ja liiliaõiega kaunistatud sepiskaarne ehiselement.
Kõlaräästas tipneb krutsifiksiga. Rist ristikheinalehe kujuliste otstega, risti külge kinnitub kolm lendlevat tiivulist putot. Kõlaräästa servas viis lendleva kuldse palakaga drapeeritud putot (kahel neist kannatusatribuudid alles: III puto vasakus käes tangid, IV käes oda) servast ripuvad alla 5 tuttkardinat (lambrekääni) ja 6 viinamarjakobarat; III esitahu ilustuse keskmes kartušš kahepealise kotkaga.

Sisestatud: 24.10.2006.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 201
Christian Ackermann (surn. 1710), Tallinnas kõrgbarokiaja viljakas kujur ja puunikerdaja, tegutses alates u.1672
Johann Valentin Rabe, teadaolevalt ajavahemikus 1718-1746 tegutsenud Tallinna hilisbarokiaja kujur ja puunikerdaja.
G. v. Hansen. Die Kirchen und ehemalige Klöster Revals. Tallinn, 1885, lk. 61-62
E. Nottbeck, W. Neumann. Geschichte und Denkmäler der Stadt Reval. Tallinn, 1899, lk. 43 (Die Kanzel ist aus Eichenholz geschnitzt und wird von der Figur Mosis getragen. Die Felder des Kanzelrumpfes, dessen Ecken gewundene Säulen zieren, die auf Konsolen mit geflügelten Engelsköpfen stehen, und die Felder in der Brüstung der Kanzeltreppe enthalten die in Oel gemalten Figuren der Apostel und Evangelisten in handwerksmässiger Ausführung. Auf der Verdachung der Kanzeltür stehen die in Holz geschnitzten Figuren des Petrus und Paulus. Die Mitte des Schalldeckels übertragt die von Engeln umschwebte, mir einem Kruzifix gekrönte Weltkugel; an den Ecken des Schalldeckels stehen Engel mit den Marterwerkzeugen. Die arhitektonische Durchbildung ist nicht ohne Geschick, die Skulpturen und die Malereien dagegen sind schwach und verrathen eine geringer geschulte Hand, als die ist, die den Altaraufbau schuf.)
S. Karling. Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. Tartu, 1943, lk. 263: Einer seiner Gehilfen scheint der obenerwähnte Johann Gieseken gewesen zu sein. Jedenfalls war er es – er wird dann nur als Tischler bezeichnet -, der Ackermann einige Jahre später bei einer anderen Arbeit behilflich war.
Samas, lk. 264-266: Die Domkirche war im Jahre 1684 abgebrannt, wobei ihr Inventar zerstört worden war. Die Arbeit an einer neuen Kanzel scheint sofort begonnen worden zu sein, und am 14. Oktober 1686 konnte die neue Kanzel auf ihren Platz aufgestellt werden. Wie ehrwähnt, hat Johann Gieseken hierbei mitgewirkt. (ZAD, GGAE 841, Fol. 1411. Die Kanzel wurde ursprünglich an dem östlichen Pfeiler an der Südseite des Mittelschiffes aufgestellt, wo sie auf einem Grundriss der Kirche aus dem jahre 1691 angegeben ist. Ihre gegenwärtige Aufstellung an der Nordseite des Triumphbogens erhielt die Kanzel um 1720. Bei dieser Gelegenheit wurde die Kanzel mit einem neuen Schalldeckel versehen.) Die Kanzel, in der gewöhnlichen polygonen Form, hat ziemlich mächtige Proportionen. Das Gebälk zeigt kräftige Verkröpfungen und zur Einteilung der Felder dienen gedrechselte gewundene Kolonnetten, die auf Konsolen ruhen, auf welchen weich modellierte Engelsköpfe geschnitzt sind. Die Felder sind mit gemalten Aposteln versehen. Die Arhitektur des Korpus setzt sich im Geländer der Treppe fort. Die Tür wird von einem Paulus und einem Petrus gekrönt. Verschiedene Züge des baptisteriums in der schwedischen Kirche erkennen wir hier wieder: den konvexen Fries, die ausgesägten Hängestücke und Aufsätze usw. Hier lernen wir aber zum erstenmal Ackermanns Figurenskulptur kennen. Wir begegnen dem neuen weichen, idealisierenden Stil schon bei den Engelsköpfen der Konsolen. Beispiele der neuen Figurendarstellung sind die genannten Apostel und der das Korpus stützende Moses. Alle sind hervorragend deschnitzt und zeigen, dass der Bildhauer die Art der neuen Formgebung gelernt hat. Die schwärmerisch verdrehten Köpfe mit dem emporgewandten Blick stellen die beste Barockgestaltung dar. Sie haben nichts von der Thieles Evangelisten eigenen Aufrichtigkeit und von deren persönlichem Gepräge. Geschmeidig und weich sind Haar und Bart gleichsam aus Ton modelliert, und formvollendet und frei ist die Drapierung angeordnet. Körper und Gewand reden hier dieselbe Sprache, und der Meister hat es verstanden, ihr einen schönen, harmonischen Klang zu geben.
M. Lumiste. Mälestise pass nr. 158 (1970, Muinsuskaitseametis): kantsel koosneb korpusest, rinnatise ning uksega varjatud trepist ja kõlaräästast korpuse kohal. Korpus ning trepi rinnatis on kujundataud üldjoontes ühesuguselt. Nii traditsiooniliselt polügonaalset korpust kui ka rinnatist liigendavad kullatud kapiteelidega mustad keerdsambad ning iga tahku kaunistab maal evangelisti või apostli kujutisega, väiksem tahveldis selle all kannab kujutatu nime (Maalide tase on käsitöölik). Konsoolidel keerdsammaste all paiknevad ümarplastilised inglipead ning sellest allpool piiniakäbid. Kantsli korpuse ja trepirinnatise ülaäärel asub tugevalt profileeritud karniis. Samasugune karniis ja keerdsambad dekoreerivad ka kantsli trepi ukseseina. Kantsli kunstiväärtuslikumaks osaks on skulptuurid: korpus toetub ümarplastilisele Moosesele ja ukseseina karniisil seisavad samuti ümarplastilised apostlite Peetruse ja Pauluse atleetlikud figuurid. Aastakümneid hiljem kantslile lisatud kõlaräästas on rikkalikult ornamenteeritud ning kaunistatud arvukate ümarplastiliste inglifiguuridega. Stiililt kuulub Toomkiriku kantsel kõrgbarokk
Väljavõtteid T. – M. Kreemi magistritööst Christian Ackermanni kantslid. („Kanut“, restaureerimisaruanne, 2000): …Kas kantslil oli algselt ka Chr. Ackermanni töökojas valmistatud kõlakatus, ei ole kahjuks teada. Kantsli praegune kõlaräästas pärineb alles 18. sajandi teisest kümnendist.
Toomkiriku polügonaalse kantsli külje- ja trepikäigutahvleid eraldavad üksteisest korintose kapiteeliga keerdsambakesed. Sambad toetuvad (erinevalt Vigala kantslist) putokonsoolidele ning kannavad kuupjate konsoolidega tugevalt profileeritud karniisi. Keerdkolonettide vahel asetsevad ümarkaarses murdraamis maalitahvlid, millel on kujutatud kümmet apostlit. Nende all paiknevad nimetahvlid, profileeritud ristkülikukujulises raamis. Kantsli servast ripuvad alla lauast välja saetud, pealt siledad ripp-profiilid ja nende vahel, putokonsoolide all (trepikäigul kinnise trepialuse tõttu poolitatud) piiniakäbid.
Kantsli korpust toetab käsulaudadega Mooses. Ümarplastilisel kujul on olemas kõik Ackermanni figuuridele tüüpilised jooned: sügav silmade ja nina vaheline nurk, kiharhaaval väljavoolitud juuksed ja habe jne. Lisaks sarnaneb Toomkiriku kantsli tugifiguur suuresti juba eelpool vaadeldud Märjamaa retaabli Moosesega. Mõlemal tööl hoiavad Moosesed vasakus käes käsulaudu ja osutavad parema käe nimetissõrmega seadustele. Mõlema Moosese keha katab nurkkraega, väikeste voltidena üle mõttelise vöö langev ja paksude voltidena üleskäänatud käistega rüü. Ümber puusade on Moosesel mähitud sarnase voldistikuga draperii. Samal ajal on kantsli ukseportaali karniisil seisvad kujud – apostel Peetrus ja Paulus – väga sarnased Ackermanni Simuna ja Vigala kiriku ning Tallinna Toomkiriku retaablite vastavate figuuridega.
Lüganuse kantsli ukseportaalile sarnaselt flankeerivad toomkiriku kantsli kahe suure tahvliga ust kaks kõrgetel prismakujulistel alustel paiknevat sammast. Need on keerdsambad, mis erinevalt Lüganuse tööst on juba karniisiga seotud konsooli kaudu. Karniisi keskosas, Peetruse-Pauluse figuuride vahel, torkavad silma neli lühikest metallist jätket. Kas neile kinnitus kartušš, nagu Lüganuse ukseportaalil, või kantsli annetajate vapikilp (-kilbid), nagu Tallinna Pühavaimu kirikus, või midagi muud, nagu hilisematel Juuru ja Karuse kantslitel, on raske öelda.
H. J. Woltemati 1691. aasta Tallinna Toomkiriku interjööri plaani järgi paiknes kantsel algselt kiriku pikihoone kooripoolse lõunapiilari küljes, kust see umbes 1720. aastal tõsteti ümber triumfikaare põhjapoolsele küljele. Et kantsli trepikäik jäi tasand kõrgemal asetsevasse kooriruumi, tuli korpuse tuge pikendada ning sellest ajast näib pärinevat Moosese figuuri alune risttahuka-kujuline kõrgendus. Kantsli ümberpaigutamise juures osutub problemaatiliseks aga eelkõige kantsli rööpküliku-kujuline trepirinnatis, mis uuel, vastassuunalisel ülesseadmisel, eeldaks justkui pahupidi pööramist. Võrreldes trepireelingu kompositsiooni detaile korpuse omadega jääb mulje, et seda on ka tehtud. Selline trepirinnatise nn. fassaadi poole vahetus on võimalik näiteks keerdkolonettide, rippreljeefide ja raamliistude puhul. Samas võimatu figuraalmaalide, putokonsoolide ja tekstitahvlite puhul.
Siit ka arvamus, et Tallinna Toomkiriku kantsli trepirinnatise ja ka nendega stiililiselt kokkukuuluvad korpuse maalingud on sekundaarsed. Maalide puhul on kahtlustäratav ka fakt, et ükski neist ei kujuta Kristust…
Trepirinnatise putokonsoolide originaalsuuse vastu räägib nende stiilierinevus kantsli korpuse putodest. Trepirinnatise kõik putokonsoolid (kantslil vasakult paremale lugedes IX, X, XI, XII) on ebaakermanliku tüübiga: putode näod on laiad ja kandilised; silmad kergelt kissis; nina pealt nõgus, otsast ümar ja laiade sõõrmetega; suu lai ja sirge; lõug lai ja kandiline; juuksed pealaelt ettepoole lainetavad; tiivalõige lame ja kohmakas. (Nimetatud IX - XII putopeale sarnanevad ka kantsli korpuse I ja II puto, mis erinevad akermanlikest III – VIII putost. Ebaakermanlike putode olemasolu kantsli originaalkorpusel võiks olla aga seletatav asjaoluga, et kantsli ümberpaigutamisega on see mõneti kannatada saanud, mistõttu on tulnud mõned kantsli osad uuesti nikerdada). Samuti on konsooliputode näod ja tiivad pööratud üles poole, kantsli korpuse suunas. Kui need putokonsoolid pärineksid vanalt, vastassuunaliselt trepirinnatiselt, siis oleksid nende pilgud pööratud mitte korpuse, vaid ukseportaali poole. Ka trepirinnatisel olevad apostlite maalitud nimetahvlid erinevad korpuse omadest. Kui esimestel on tahvlipinnast kõrgem, siis teistel madalam raamistus.
Lõpetuseks võiks jääda hüpotees, et Tallinna toomkiriku kantsli trepirinnatis ei ole originaalne, vaid õnnestunud vanade ja uute osade kokkuseade kantsli ümbertõstmise ajast. Selle teostajaks võis olla puunikerdaja J. V. Rabe, kes valmistas kantslile kõlaräästa ja kelle nikerdusstiil mõneti meenutab Chr. Ackermanni oma.

Sisestatud: 24.10.2006.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, puit.
Tehnika: kullatud, nikerdatud, polükroomia, tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: Tallinna puunikerdajad Christian Ackermann, 1686; Johann Valentin Rabe, umb. 1720 (kõlaräästas, trepirinnatis?), tisler J. Gieseken, maalide autor tundmatu
Dateering: kantsel Chr. Ackermann, 1686, kõlaräästas: J. V. Rabe, umb. 1720
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): kõlaräästa servas olevad Pühakirjatekstid algsel kujul (osaliselt kustunud):
Verflucht sei wer des Herrn Werk lassig thut IEREMIAS. XLVIII. 10 (Neetud olgu, kes Issanda tööd teeb loiult! Jeremija 48, 10a)
Wenn d? dich zu mir hälst, so will ich mich z? dir halten, und du sollst mein Prediger bleiben IER XV. 19 (Kui sa pöördud, siis ma lasen sind jälle seista mu palge ees!! Jeremija 15, 1a9)
Ich bin der Weg, die Wahrheit und das Leben, niemand kompt zum Vater denn durch mich IOH. XIV 6 (Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu! Johannese 14, 6)
Wer eŭch höret, der höret mich. Wer eŭch verachtet, der verachtet mich LUC.X.16 (Kes teid kuuleb, kuuleb mind, ja kes teid hülgab, see hülgab mind. Luuka 10, 16)
Ihr seid das Saltz der Erden. Wo nun das Saltz t?mm wird, wo mit soll man saltzen MATT V. 13 (Teie olete maa sool. Aga kui sool tuimub, millega saab teda teha soolaseks? Matteuse 5, 13)
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): määrdunud, kulunud, puidukahjustusi: maalitahvlid pragudega; samuti korpuse nimetahvlid (va. Mathaeus), ripp-profiilid logisevad (osa tugevasti), vasakult IV konsoolikeerubi nina katki; kõlaräästa II putol puudub parem käelaba, V putol vasak käsivars, kir
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): algne asupaik (umbes aastani 1720) – kesklöövis lõunapoolse idapiilari küljes. Trepirinnatise kujundust ümberpaigutamise käigus muudetud, sh. maalitahvlid alt lühemaks lõigatud? (figuurid asetsevad väga allservas)). Kõlaräästa tipuristi sokli külgi kaunistavad maalitud lilleõied ja kera pinnal 6-nurksed tähekesed; trepirinnatise ülalt II rippdetailil värvisondaaži koht (ilmneb pruunikais toonides dekoratiivmaaling). Kantsliuksel sepistatud pöörkäepide.
1999-2000 konserveeriti kantsel Ennistuskojas „Kanut“ (restauraatorid I. Pihelgas, K. Sibul, E. Tedre, V. Vainomaa, H. Välja, K. Allik, M. Mängel, Ü. Vahur) – vt. Konserveerimistööde kaart (aruanne). 4. august. 2000 (Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv, N 12. 286)

Sisestatud: 24.10.2006.