14485 Karksi ordulinnuse varemed vallikraaviga, 13.-16. saj

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Karksi ordulinnuse varemed vallikraaviga, 13.-16. saj
Mälestise registri number 14485
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 17.02.1998
Registreeritud 17.02.1998
X-koordinaat 592270.78
Y-koordinaat 6441536.80
Mälestise vana number 561
Ava kaardil
Vaade idast Foto Jaan Vali 25.01.2010
Vaade idast Foto Jaan Vali 25.01.2010 Vaade Karksi ordulinnusele paisjärve poolt Autor Martti Veldi 2009 Vaade konserveeritud nurgatorni varemetele Foto Anne Kivi 02.05.2008 Vaade konserveeritud eellinnuse peaväravale Foto Anne Kivi 02.05.2008 Vaade konserveeritud nurgatorni varemetele ja varemes väravatornile Foto Anne Kivi 02.05.2008 Vaade konserveeritud eellinnuse peaväravale ja nurgatorni varemetele linnuse siseõuelt Foto Anne Kivi 02.05.2008 Vaade eellinnuselt pealinnusele Foto Anne Kivi 02.05.2008 Karksi linnus. Foto Dan Lukas 10.07.2020 Karksi linnus. Foto Dan Lukas 10.07.2020 Karksi linnus. Foto Dan Lukas 2.09.2020 Karksi linnus. Foto Dan Lukas 2.09.2020
Galerii(11)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 15.12.1997 määrus nr. 79, (RTL 1998, 40/41, 191) Kuupäev: 15.12.1997
"Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri 24. augusti 2005. a käskkiri nr 265 (RTL, 01.09.2005, 93, 1423) Kuupäev: 24.08.2005

Paikvaatlused(18)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 02.02.23

Menetleja: Restaureerimisnõunik, Dan Lukas

Märksõna(8)

Ehitised, Ehitiste liigid, Kindlustus, Linnus, Ordulinnus, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1521-1710.

Kirjeldused(5)

Mälestise tunnus


Keskaegse kaitsehitise varemed.

Sisestatud: 21.04.2003.

Kirjeldus


Pealinnus on kastelli tüüpi neemlinnus, eeslinnus ebareeglipärase põhiplaaniga, järgides kõrgendiku kuju. Pealinnusest on alles vaid mõned müürijäänused SW-küljel, samuti sillasammaste jäänused pea- ja eeslinnuse vahelises vallikraavis. Suhteliselt palju on järel eeslinnuse müüre koos 4-tahuliste mitteflankeerivate tornidega NO- ja O küljel. Eeslinnusest SW jäi väiksem eeshoov, eraldatud vallikraaviga, sellest pääses omakorda konvendihoonelaadsesse pealinnusesse, kus paiknes kabel. SO-küljel on müür lõhutud kiriku ehitamisega 18 s. SW-W küljel on ringmüür säilinud pidevana, kuid madalamana. Linnusest saab etekujutuse vaid 17.s. plaani põhjal. Linnuse kaitseks o-st oli nii eeslinuse kui ka pealinnuse ees poolümarate suurtükitornidega parhamitaoline eeskindlustus. Kõik müürid on maakivist ja tellisest. Kastelli pindala 3800m2.
(arh. mälestise pass, 1983, EA)
Mälestis on tähistatud.

Sisestatud: 22.04.2003.

Ajalugu


Rajatud 13.s. I poolel, 1248 ürikuliselt teada esimene foogt. Esialgu ehit. tõenäoliselt puidust, 14.s. I p. kivist eeslinnus, 14.s. II p. pealinnus.
1470 komtuuri residents. Värava kõrval olev torn ehit. tõenäoliselt 15.s. Praegune väravakuju 18.s. pärineb.
15.s. 70-ndail kõrgendati ringmüüri ja ehit. enamohustatud kirdeküljele ette parhamüür väikeste poolümatate tulirelvatornidega. Linnus alates Põhjasõjast täielikult varemeis.
1939 korrastati värav ja sellest kahele poole jäävad kaitsekäigu fragmendid paari meetri ulatuses. 1954 konserveeriti värava kõrval paiknev torn (E.Põllu juhtimisel)
(arh. mälestise pass, 1982)

Sisestatud: 21.04.2003.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt lisas 1 toodud skeemile

Sisestatud: 08.03.2005.

Aruanded


Malve, M. & Valk, H. 2008. Karksi linnusele valgustuskaablite paigaldamise trasside arheoloogiline järelevalve 3. detsembril 2007.

Sisestatud: 23.08.2010.