Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Manteuffeli loož, 18. saj. keskpaik (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 1450
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 203
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 22.03.16

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus, Mööbel, Istemööbel.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kirikuruumi kunstiliselt kujundatud sisustuselement rokokooajastust 18. sajandist.

Sisestatud: 24.10.2006.

Mälestise kirjeldus


Manteuffeli krahviperekonna kinnine rokokoostiilis loož külgrõduga, millele viib 8-astmeline trepp. Looži põhja suunatud esikülg jaotub nelja lihtsa raamtahvliga allosaks ning aknareaks (neli kuueruudulist akent) selle kohal. Samasugune vertikaaljaotus ka looži otsaseintel, millest idapoolne on uksega. Nurgad ja aknavahemikud kaunistatud viie polükroomse (kullatud) kõhre-, orvandi, taimelehtede ja õiemotiividega rokokooliku nikerdliseeniga. Loož tipneb kumera toendkarniisi kohal olevate lauast väljasaetud kaarjate ehisviiludega, mida esifassaadil täiendab rikkalik rokokoodekoor – orvandimotiivid ja keskel kahe musta kroonitud kotka poolt hoitav Manteuffeli vapp (vapikilbil 3 põikivööndit) krahvikrooni ja akantuslehtede raamistuses raudrüükiivriga.

Sisestatud: 24.10.2006.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 203
Anthony Rabe, rokokooaja Tallinna puunikerdaja, tegutses alates 1747 (surn. 1776)
S. Karling. Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. Tartu, 1943, lk. 405-406: Derselbe Meister, der hier tätig gewesen ist, hat auch die Urnen und die Rokokoornamente geschnitzt, die die Empore an der südlichen Seite der Domkirche zieren. Nach dem Wappen zu schliessen, wurde die Empore von einem Grafen Manteuffel aufgestellt. Dieser Bildhauer, wenn es wirklich Anthony Rabe war, ist der letzte uns dem Namen nach bekannte Meister in Reval aus der Schule, die wir hier vom Ende des Mittelalters an verfolgt haben.
V. Raam. Tallinna Toomkirik. Tallinn, 1973, lk. 34: Pikihoone interjööris etendavad olulist osa mahukad perekonnaaloožid, koguduse pingistik ja kroonlühtrid. Rõdutaolised feodaaalide perekonnaloožid esinesid XVII ja XVIII sajandil paljudes kirikutes. Toomkirikus on neid kaks. Lõunalöövi idaseina ääres paikneb arvatavasti juba XVIIII sajandi II veeerandil ranges kõrgbaroki stiilis ehitatud Patkulite loož koos eelrõdu ning trepiga. Sama löövi lõunaseina ääres asub 1750. aastatesse kuuluv rokokoodekooriga kinnine Manteuffelite loož, mille nurkadel seisnud dekoratiivsed urnid viidi hiljem üle oreliväärile.

Sisestatud: 24.10.2006.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, õlivärv.
Tehnika: nikerdatud, polükroomia, tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: tundmatu Tallinna tisler ja puunikerdaja (Anthony Rabe?)
Dateering: 18. sajandi keskpaik (1750. aastad)
Mõõtmed: kõrgus ca 233 cm, pikkus ca 443 cm, viilukaunistuste kõrgus ca 100 cm (M. Lumiste, 1970), kõrgus põrandast ca 130 cm, kõrgus rõdupõrandast karniisini ca 219 cm, sügavus ca 106 cm (koos karniisiga ca 131 cm), nikerdliseenide pikkus 81 – 82 cm, lukusildi pi
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): tekst esikülje allservale kruvidega kinnitatud plekketiketil: Siinasuv vapp on restaureeritud Jumala ülistuseks ja tänutäheks erastamise peakonsultandile Eestis, dr. Herbert B. Schmidt’ile tema teenistuse eest. Tundmatuks jääda soovivalt Ameerika sõbralt 1994
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): kulunud, määrdunud, lakk tumenenud, naelaauke ja pragusid, aknaklaasid määrdunud, osaliselt katkised (2 ruutu katki, 5 praoga, üks ruut puudub), lukusilt deformeerunud, viiludekoor tugevasti tolmune, mustunud, detaile puudub.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): algselt karniisinurkades paiknenud kaks puidust nikerdatud reljeefset dekoratiivvaasi orelirõdule ümber paigutatud; hall värvkate 19. sajandist; uksel sepislukk ja raudsepisest käepidemed, lukusilt, hinged; aknaklaasid vanad. Viilukaunistuse orvanddetail (62, 5 x ca 26 cm; foto vasakul) ladustatud vapitöökojas 1958 restaureeritud Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse poolt; 1994 puhastatud (Hedi Kard, M.-R. Heidelberg).

Sisestatud: 24.10.2006.