Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Polli mõisa peahoone, 19. saj
Mälestise registri number 14509
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.02.1998
Registreeritud 17.02.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis peahoone (112026194)

Inspekteerimised(13)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 30.05.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Historitsistliku mõisaansambli härrastemaja tüüpiline näide tähelepanuväärselt suures kompleksis ja ehituslikus teostuses.

Sisestatud: 13.02.2007.

Mälestise kirjeldus


Historitsistlik, kahekordne, eterniitkatusega, krohvitud ja valgeks värvitud tellishoone. Keskmisele varasemal perioodil rajatud osale liituvad juurdeehitused. S-küljel peasissepääsu ees on kõrgel soklil lahtine veranda, mida katab puitpitsdekooriga lame katus. Teine lahtine veranda paiknes maanteepoolse fassaadi keskteljel, mis varasema eeskujul taastati 1950-ndate lõpul.
1920 a-te algul on lisatud hoone tiibadele II korrus ja muudetud siseplaneeringut. Endisel kujul jäid püsima vaid kaks saali, köögid ja kontoriruumid. Säilinud on ka neobarokne figuraalmotiividega glasuurpottahi, treitud detailidega puhvetikapp, söögisaali kassettlagi ja saali uksed.
(pass, 1983; EA)

Sisestatud: 28.02.2003.

Mälestise ajalugu


Polli mõis on tekkinud ühest esimesest Eesti vabatalust.
Kujunes omaette rüütlimõisaks pärast Põhjasõda, mil ta eraldati naabruses oleva Karksi mõisa maadest. 1744.a. kinkis keisrinna Jelisaveta Petrovna mõisa oma soosikule kantsler A. Bestuzev-Rjuminile. Kolm aastat hiljem müüdi mõis maanõunik von Taubele ning 1770-tel aastatel siirdus mõis maakonnakohtunik Magnus von Duntenite omandusse, kes püstitasid mõisa varaklassitsistliku kahekorruselise kivist peahoone. 1826.a. müüdi mõis võlgade tõttu kreissaadik Konstantin von Strykile. Strykide valdusse jäigi Polli kuni 1919. aasta võõrandamiseni.
Härrastemaja on ehitatud 19.s. I veerandil (täpne kirjeldus 1866) Praeguse kuju omandas 1887.a. kui ümberehitusi teostas mõisaomaniku poeg Edgar v. Stryck.
1921.a avati häärberis põllumajanduskool, mis 1944 reorganiseeriti Polli aiandustehnikumiks ja millele hiljem liitus teaduslik pool. Praegu teadustööd jätkav Polli Aianduse Instituut on mõisaruumidest välja kolinud.
(ajalooline õiend, 1984)

Sisestatud: 22.08.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 on kaitsevööndiks 50m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates

Sisestatud: 07.01.2005.