Mälestise tunnus

Historitsistliku mõisaansambli härrastemaja tüüpiline näide tähelepanuväärselt suures kompleksis ja ehituslikus teostuses.

Kirjeldus

Historitsistlik, kahekordne, eterniitkatusega, krohvitud ja valgeks värvitud tellishoone. Keskmisele varasemal perioodil rajatud osale liituvad juurdeehitused. S-küljel peasissepääsu ees on kõrgel soklil lahtine veranda, mida katab puitpitsdekooriga lame katus. Teine lahtine veranda paiknes maanteepoolse fassaadi keskteljel, mis varasema eeskujul taastati 1950-ndate lõpul.
1920 a-te algul on lisatud hoone tiibadele II korrus ja muudetud siseplaneeringut. Endisel kujul jäid püsima vaid kaks saali, köögid ja kontoriruumid. Säilinud on ka neobarokne figuraalmotiividega glasuurpottahi, treitud detailidega puhvetikapp, söögisaali kassettlagi ja saali uksed.
(pass, 1983; EA)

Ajalugu

Polli mõis on tekkinud ühest esimesest Eesti vabatalust.
Kujunes omaette rüütlimõisaks pärast Põhjasõda, mil ta eraldati naabruses oleva Karksi mõisa maadest. 1744.a. kinkis keisrinna Jelisaveta Petrovna mõisa oma soosikule kantsler A. Bestuzev-Rjuminile. Kolm aastat hiljem müüdi mõis maanõunik von Taubele ning 1770-tel aastatel siirdus mõis maakonnakohtunik Magnus von Duntenite omandusse, kes püstitasid mõisa varaklassitsistliku kahekorruselise kivist peahoone. 1826.a. müüdi mõis võlgade tõttu kreissaadik Konstantin von Strykile. Strykide valdusse jäigi Polli kuni 1919. aasta võõrandamiseni.
Härrastemaja on ehitatud 19.s. I veerandil (täpne kirjeldus 1866) Praeguse kuju omandas 1887.a. kui ümberehitusi teostas mõisaomaniku poeg Edgar v. Stryck.
1921.a avati häärberis põllumajanduskool, mis 1944 reorganiseeriti Polli aiandustehnikumiks ja millele hiljem liitus teaduslik pool. Praegu teadustööd jätkav Polli Aianduse Instituut on mõisaruumidest välja kolinud.
(ajalooline õiend, 1984)

Kaitsevööndi ulatus

Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 on kaitsevööndiks 50m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates