Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Polli mõisa koertemaja, 19. saj
Mälestise registri number 14513
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.02.1998
Registreeritud 17.02.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(20)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 30.05.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Koertemaja, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Koertemaja, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Harvaesineva hoone tüübi näide suures mõisaansamblis. Ehitatud 19.saj. II poolel

Sisestatud: 06.01.2004.

Mälestise kirjeldus


Väike, dekoratiivne, puhta vuugiga historitsistlik tellishoone. Seinad liigendatud nurgapilastrite ja petikutega. Laastust viilkatus kaetud lainelise, ažuurse ehispitsist tornilauaga. Viilus laia eenduva tellisäärisega ümbritsetud väike ümmargune aken. Viilu all ehisvöö koonusekujuliste konsoolide ja kaartega.

Sisestatud: 06.01.2004.

Mälestise ajalugu


Ehitatud 19.s. II poolel.

Sisestatud: 28.02.2003.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 on kaitsevööndiks 50m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates

Sisestatud: 06.01.2004.

Meedia


Polli koeratall kaotas katuse , Sakala
12.01.2005 00:01
Aime Jõgi

Tormituul kallutas Polli mõisas ühe jämeda kase risti üle koeratalli ja purustas selle viilkatuse. Õnneks pidasid maja seinad raskele hoobile vastu ning haruldast hoonet on võimalik taastada.
Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektori Anne Kivi sõnul on Polli mõisa koeratall maakonna muinsuskaitsealustest ehitistest üks väärtuslikumaid, sest teist sellist ta ei tea.
Meisterlikult laotud reljeefsete kaunistustega telliskivimajas hoidis mõisnik kaheksat hurta, keda talitas koerapoiss nimega Tobi Juhan.
Polli koeratalli ja jääkeldri praegune omanik on Vladimir Jelissejev. Anne Kivi on kaitsekohustusteatisega talle hoonete korrashoidmise ülesannet mitu korda meelde tuletanud.
«Ka vanajumal pidas nüüd vist Jelissejevile vajalikuks öelda, et töödega on kiire,» leidis vaneminspektor.
Ta oli tormijärgsel päeval mitu Lõuna-Viljandimaa kaitsealust objekti läbi sõitnud ja ütles, et üldiselt on vanad hooned tormile hästi vastu pidanud.
«Vana kivikatus on mõnikord kindlamgi kui moodsate materjalidega tehtud lohakas ehitustöö,» lausus Kivi ja tõi näiteks Paistu kiriku suure tormikahjustuse.
Sellele katusele sai saatuslikuks konkreetne eksimus. «Ehitustööde järelvalvaja ei suutnud ilmselt jääda lõpuni rangeks ja lubas kirikuile ette nähtud väikesemõõduliste plekktahvlite asemel sinna panna pikad paanid. Tuul pääses kergesti kõrge räästa alla ja kangutas paanid kuni katuseharjani lahti. Paljas on peaaegu kogu pikihoone põhjakülg ning ka lõunaküljelt on kaheksa paani lahti rebitud.»
Kivi sõnul kogunevad järgmisel nädalal pühakodade riikliku programmi komisjoni liikmed ja vaatavad siis ka Paistu koguduse rahataotluse üle. Kivi usub, et katuse võib korda saada umbes 300 000 krooniga.
Vaneminspektori sõnul maakonnas muid tema töövaldkonda puudutavaid kahjustusi ei ole või ei ole neist jõutud teatada.
Hea meel oli Kivil selle üle, et näiteks Karksi linnuse varemetele ehitatud müürikatused on tuulele ilusti vastu pidanud. «Järelikult on katus õigesti ankurdatud. Ehitusinsener Heino Uuetalu töö on saanud seega kindla kvaliteediproovi.»
Ka Karksi kiriku viltune torn peab tuulele vastu nagu kalju.
«Igasugune lohakus maksab ennast kurjasti kätte,» ütles Kivi lõpuks. «Vanade majade ennistamisel tuleb restaureerimistöid teha traditsiooniliste ehitusvõtetega, väga korralikult ja südamega. Vaid siis püsib kordatehtu sama kaua kui endisaegsete meistrite töö.»

- artikkel Rita Peirumaa : Eesti pompöösseima koerakuudi saatus
http://www.ekspress.ee/viewdoc/1D187A593F65F25BC22570D30055393D

Sisestatud: 09.02.2005.