Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Küünlajalg, J. G. Dehio, 18. saj. lõpp (hõbe)
Mälestise registri number 1453
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 206
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 21.04.03

Menetleja: TKVA peaspetsialist, Viive Leitsar

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Metall, Väärismetall, Objekt, Valgusti, Lauavalgusti.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kodumaise kullassepatöö kunstiväärtuslik näide varaklassitsismi ajast 18. sajandist.

Sisestatud: 25.10.2006.

Mälestise kirjeldus


Väga kaunis ja stiilne saleda ümarsambana kujundatud altariküünlajalg ümmargusel, nõgusa tõusuga jalamil (paarik reg. nr. 1454).

Sisestatud: 25.10.2006.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 206
1992 eksponeeritud antiigimessi hõbedanäitusel Rootsis Skellefteås.
Johann Gottfried Dehio (1740-1790), Tallinna kullassepp, meister alates 1771. Varasemad tööd rokokoolikud, hilisem looming klassitsistlik
Väga sarnase kujundusega, kuid väiksemad erakogus asuvad hõbeküünlajalad on valmistanud J. J. Öhrmann, samuti Tallinna meister, tegutses 1775-1816 (vt. A. Leistikow. Baltisches Silber, lk. 205)
A. Friedenthal. Die Goldschmiede Revals. Lübeck, 1931 lk. 101
E. Vende. Väärismetalltööd Eestis 15.- 19. sajandini. Tallinn, 1967, lk. 98-99: Kõige stiilsemad ja teostuselt meisterlikumad 18. sajandi lõpp-perioodi töödest on Tallinna kullassepa Johann Gottfried Dehio (töötas 1771-1790) valmistatud hõbedast küünlajalad Tallinna Toomkirikus. Nende kõrgus on vaid 52 cm, kuid oma lihtsa sambakujulise tüvese tõttu mõjuvad nad väga monumentaalselt ja esinduslikult. Soliidse ümmarguse kabja ääre rõõnestatud vöönd ja helmesnöörid on kohrutatud, kuna tüvest kaunistavad akantuslehtedest pärg ja loorberivanikud on teostatud haruldaselt meisterlikus valus ja siis osavalt pinnale peale joodetud. J. G. Dehio (kutsutud „vana Dehio“) oli Toompea meister ja elas Toompeal. Võibolla tuleb ehk sellega seletada ka nähtust, et kirjeldatud küünlajalad on ainukesed kohalikud tööd, mis kannavad kupellel tehtud proovimärki – siksakki, mis viitab kõrge kvaliteediga töökojale.
K. Kirme. Eesti hõbe. Tallinn, 2000, lk. 157: J. G. Dehiolt on säilinud kaks ilusat küünlajalgade paari, nende hulgas ka Eesti kõige suuremad, 52 cm kõrgused küünlajalad.

Sisestatud: 25.10.2006.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: hõbe.
Tehnika: kohrutatud, monteeritud.
Autor, valmistamise koht: Tallinna kullassepp Johann Gottfried Dehio.
Dateering: 18. sajandi viimane veerand (enne 1790)
Mõõtmed: kõrgus ca 46, 5 – 47 cm, koos küünlaoraga ca 52 cm (ora max kõrgus 6 cm), küünlakrae Ø 11 cm, jalami Ø ca 18, 5 cm
Märgid (meistrimärgid): hõbedamärgid jalami servas: meistrimärk IGD; Tallinna linnamärk (danebrog). Põhja all servas poolkustunud tušikirjas muinsuskaitsemärgis MKI… Jalami põhja alt katval puitplaadil kaks vanemat koguduse templiga paberkleebist, millele tindiga kirjutatud: 82,
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): laiguti oksüdeerunud, kriimustusi, küünlakrae ääres mõlk. Jalami välisäärel juhtmeava.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Jalami servas treirant ja ca 2 cm laiune rõõnevöönd. Kitsam rõõnevöönd ka jalami tipuosas. Tüve allserva ümber kuuest palmetilaadsest akantuslehest pärg (akantuslehe kõrgus ca 2,2 cm, laius max 1,6 - 1,7 cm), mille võru kujundatud helmevööna. Samasugune helmevöö ka tüve keskjoonel, koos kolme rippvanikuga. Motiiv kordub samba ülaotsas, taas koos kuue samasuguse akantuslehega kui oli allääres. Sambakapiteel ja küünlakrae serv rõõnelised. Tipus küünlaora.

Sisestatud: 25.10.2006.