Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rõika peeglivabriku veski tamm, 20.saj. I pool
Mälestise registri number 14543
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.02.1998
Registreeritud 17.02.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 23.10.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(8)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Rajatis, Ehitiste liigid, Rajatis, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Riikliku tähtsusega ajaloolise klaasitööstuse kompleksi ehitis

Sisestatud: 08.01.2018.

Mälestise kirjeldus


Endise vesiveski tammist on nähtavalt säilinud maakividest ja tellistest laotud osa, mille külge kinnitusid ülestõstetavad tammiväravad. Väravapostid on kaetud tsementkrohviga ning nendes on metall-latid, mille külge omakorda kinnitusid tammiväravad, mis ei ole säilinud. Tammi kunagine ülejäänud kehand, mis koosnes tõenäoliselt mullast ja kividest, on ümbritseva maastiku ja jõekaldaga ühte sulanud ning ei ole visuaalselt jälgitav.

Sisestatud: 18.06.2013.

Mälestise ajalugu


Vana-Põltsamaa mõisa omanik Johann Woldemar von Lauw (surn. 1786) rajas 18. sajandi keskel Võisiku mõisa maadele Rõika metsavahikoha lähedale väikese klaasiahju, kus alustati tootmisega 1764. aastal. 1792. aastal moodustasid Peterburi ärimees Carl Philip Amelung, Võisiku mõisnik Georg von Bock ning Riia raehärra E. Rautenfeld koos von Berendsiga aktsiaseltsi Amelung & Co, mis alustas 1794. aastal ehitama Põltsamaa mõisnikust maha jäänud maadele Meleski ja Rõika vabrikuid, millest aastatel 1792-96 kujunes välja Eestimaa suurim tööstusettevõte Rõika-Meleski klaasi- ja peeglivabrik (Spiegelfabrik Catharina-Lisette undter Woiseck). 1830.-40. aastatel rakendati tehases tööle uued lihvimis- ja poleerimismasinad, ehitati uued kilomeetripikkused tammid ning laiendati-süvendati jõesängi. Klaasivabrik rekonstrueeriti aastatel 1864-66. Amelingidele kuulus vabrik 1901. aastani, seejärel müüdi majanduskriisi mõjude käes vaevlev ettevõte Peterburi ärimehele W. Tubienile. Venemaa turu äralangemise järel seiskus vabrik 1916. aastal täielikult. 1920. aastatel võtsid ettevõtte üle eesti põllumehed, kes panid Rõika peeglivabriku asemel käima jahu-, villa- ja metsatööstuse. Nõukogude ajal ettevõte natsionaliseeriti. Rõika veski tamm on tõenäoliselt rajatud mitmes etapis, kõige hilisemad lisandused 20. sajandi alguses ja 1920. aastatel. Nõukogude ajal kohandati veski vee asemel töötama elektri jõul. Sellega seoses juhiti vesi Rõika veskist kõrvale, millest alates on veskitamm seisnud kasutuseta. Vilja jahvatamisele kohandatud veski tegutses kuni 2002. aastani.

Sisestatud: 18.06.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Asub Rõika mälestiste ühises kaitsevööndis. Kaitsekohustuse teatisele lisatud asendiskeem

Sisestatud: 08.01.2018.