Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pilistvere kirikuaia kabel, 19.saj.
Mälestise registri number 14549
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.02.1998
Registreeritud 17.02.1998
Mälestise vana number 570
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis kabel (112030006)

Inspekteerimised(9)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 22.11.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kabel, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kabel, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


matusekabeli näide

Sisestatud: 12.12.2006.

Mälestise kirjeldus


18. sajandi lõpus või 19. sajandi alguses valmis Pilistvere kiriku barokne tornikiiver. Säilinud esimesel Pilistvere kiriku piltkujutisel – E. P. Körbrei sulejoonisel 1842. aastast - on näha ka kabelit, mille algne katus on olnud barokse kujuga ja tornikesega. Järgmine ajalooline foto pärineb 1929ndast aastast. Sellel on näha, et kabelihoonel on olnud kelpkatus. Praegu on hoonel madala kaldega viilkatus, mis pärineb ilmselt nõukogude ajast. Katusekatteks on nelinurksed eterniitplaadid.
Ehitusmaterjalina on kasutatud pae- ja maakivi, lisaks ka tellist. Müüride paksus on keskmiselt 80 cm. Hoone on lihtsa nelinurkse põhiplaaniga, esiküljega kiriku (põhja) poole. Hoonel on kaks akent (ida- ja lääneseinas) ja üks kaarsillusega uks. Mõlemas otsaseinas on ava ka keldrisse. Kiriku poolne fassaad ja hoone otsafassaadid on algselt olnud krohvitud (krohv säilinud tänapäevani). Hoone lõunapoolne külg on krohvimata. Hoone fassaadidekoor on lihtne – kujunduselementidena on kasutatud nurgaketti (nurgarustika) ja avade lihtsaid ehisraamistusi. Esifassaadil on räästaservas olnud lihtne ilma profiilita karniis.
Kabeli interjöör on lihtsa kujundusega – keldriruumil ja põhiruumil on silindervõlviga laed, mis on krohvitud. Seinad on samuti krohvitud ja lubjatud. Akendel on sepistatud trellid, mis ilmselt pärinevad ehitamise ajast. Akende väliskülgedel on säilinud sepistatud hingepooled ja suluse vastus, mis viitab sellele, et akendel võisid olla luugid. Läänepoolsel aknal on sisemises perimeetris säilinud pool lengi. Idapoolsel aknal on säilinud terve leng. Aknaraame säilinud ei ole. Ruumi põrandas on luuk, mille kaudu pääseb keldrisse. Luugil on säilinud sepistatud käepide ja lihtne sulussüsteem. Luuk avaneb kahes osas ja laudade kinnitamiseks on kasutatud sepanaelu.
Säilinud on ka hoone algupärane välisuks ja ukse manused – sepishinged, karplukk koos vastusega, kaunistatud lukuplaadid ja laudade kinnitamiseks kasutatud sepanaelad.
Ruumi põrand on paeplaatidest.

Sisestatud: 08.12.2006.

Mälestise ajalugu


Ehitatud ilmselt 19. saj. alguses.

Sisestatud: 17.01.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Asub Pilistvere kirikuga ühises kaitsevööndis vastavalt ministri käskkirjale:Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri käskkiri 29. juuni 2006 nr 215 (RTL, 07.07.2006, 53, 980)

Sisestatud: 12.12.2006.