Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kõo mõisa peahoone, 18.saj. II pool
Mälestise registri number 14550
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.02.1998
Registreeritud 17.02.1998
Mälestise vana number 571
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 27.03.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Lõuna-Eestile tüüpilise ehitusviisiga hilisbarokse härrastemaja näide

Sisestatud: 28.04.2005.

Mälestise kirjeldus


Hilisbarokne, 2- korruseline, lihtsa telgsümmeetrilise põhiplaaniga, algselt raudplekist kelpkatusega ja lohekujuliste veesülititega. esifassaadil rõhutab kekskohta kolmnurkfrontooniga keskrisaliit, aiafassaadil katusepinda lõikuv ümaraknaga kolmnurkfrontoon. Lihtne fassaadidekoor pärineb 19.s. II p. Säilinud on parempoolse otsfassaadi hilisbarokne uks. Interjöörides leidub nii barokseid (trepi puitbalustraad, osaliselt I korruse ruumide uksed) kui klassitsistlikke (seinte puitpaneel, II korruse ruumide uksed) elemente. (EA)

Sisestatud: 28.04.2005.

Mälestise ajalugu


Kõo mõis on asutatud 1670. aastatel Põltsamaa lossi omaniku Wolmar Wrangeli poolt eramõisana, kuid peagi sattus see riigi kätte ja jäi riigimõisaks ka pärast Põhjasõda. 1772. aastal andis Katariina II selle kasutada Hans Heinrich von Weimarnile, kellest sai alguse mõisa esinduslik väljaehitamine. Kõo hiilgeaeg lõppes Weymarni surmaga 1792. aastal. Edaspidi vaheldusid seal mitmed rentnikud. Kõo oli esimesi suuri mõisakeskusi, mis eestlaste kätte tuli1. Alates 1921. aastast töötas peahoones Eesti Aleksandri Alampõllutöökool. Praegu seisab peahoone tühjana.
Härrastemaja ehitati 1774.

Sisestatud: 28.04.2005.