Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Suure-Kõpu mõisa peahoone, 19. saj
Mälestise registri number 14554
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.02.1998
Registreeritud 17.02.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis mõisakool (112030198)

Inspekteerimised(10)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 16.10.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Lõuna-Eesti silmapaistvama mõisaansambli härrastemaja

Sisestatud: 21.10.2004.

Mälestise kirjeldus


Kivist kahekordne liigendatud fassaadidega hilisklassitsistlikus stiilis peahoone, mis on üks hilisemaid klassitsistlikus stiilis mõisamaju Eesti. Kaetud madala kelpkatusega, soklikorrus klombitud maakividest. Algne välisviimistlus hallikassinine, detailid erkvalged. Esifassaadi rütmi määravad kolmnurkfrontooniga kesk- ja otstisaliidid. Peasissepääsu ees kiviterrass. Rikkalikus fassaadidekooris domineerivad keskrisaliidi meisterlikud joonia pilastrid, otsrisaliitide kvaaderrusteering, sepisvõrega rõdud. Otsafassaade liigendavad suured petikarkaadid. Soklikorrus võlvitud servjoon- ja lehvikvõlvidega. Suur keskne vestibüül, Lõuna Eestis ainulaadne kunstmarmorist seintega saal jt. esindusruumid asuvad I korrusel. Valdav osa sisekujundusest - uksed, aknad, koos suluste ja kremoonidega ning papjeemaseedekoor - pärineb 19.s. II p. (EA)

Sisestatud: 21.10.2004.

Mälestise ajalugu


Praegusel kohal oli mõis juba 1593. aastal. Sattunud Rootsi ajal esmalt Jacob de la Gardie’le ja tema käest 1624. aastal Valentin Schillingile, võeti Kõpu 1699. aasta kevadel siiski riigile tagasi ja kroonuvaldusena püsis see ka kogu järgmise sajandi. 1800-1805 vahetas mõis kolm korda omanikku kuni selle omanikuks sai Bernhard Heinrich von Stryk, kelle perekonnaga mõis jäigi seotuks, kuulus neile 1805-1919.
Praegune härrastemaja valmis 1847. Peahoones on praegu Kõpu põhikool.

Mõisa ajaloost veel
http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=69

Sisestatud: 21.10.2004.

Kaitsevööndi ulatus


50 m maa-ala mälestise väliskontuurist arvates

Sisestatud: 07.12.2004.

Meedia


- Remondilepe paneb mõisakooli kõhklema Sakala
http://www.sakala.ajaleht.ee/020205/esileht/5014474.php
- Kõpu mõis näitab antiikaja poliitiku villa interjööri
http://www.sakala.ajaleht.ee/130306/esileht/5020144.php

- Kõpu värskendab mõisakompleksi
http://sakala.ajaleht.ee/160306/esileht/uudised/5020212.php

- Kõpu mõisas taastatakse Cicero maja seinamaalingute koopiad
http://www.epl.ee/artikkel_315903.html

- Eestis elav baltisakslane uurib esiisade mõisate lugu
http://www.lounaleht.ee/?l=235&n=2254&p=1

Sisestatud: 22.11.2007.

Meedia


Suure-Kõpu mõis restaureeriti Norra abiga
http://www.err.ee/ext/rpop.aspx?i=3429147&mode=0
Suure-Kõpu mõisahoones näeb haruldasi maalinguid
http://uudised.err.ee/?06226683
http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=40260

Sisestatud: 04.04.2011.