Mälestise tunnus

Muinsuskaitse alla võetud kui kodumaise kullasepa- ja köitekunsti harukordne näide historitsismiajast 19. sajandist.

Mälestise kirjeldus

Baselis 1821. aastal trükitud saksakeelne Piibel, köidetud punasesse sametisse, mille esi- ja tagakaant ning selga katab hõbedast kate.

Mälestise ajalugu

Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 209
Friedrich Ludwig von Maydell (1795-1846) – graafik, maalikunstnik ja kujur. Esimesi pseudogooti stiili viljelejaid Eestis. 1828-30 kavandas Oleviste kiriku sisustuse, maalinud altarimaale (sh. Põlva, Saarde, Tartu Jaani kirikule); rajas Tartusse esimese puulõiketöökoja Vene riigis.
Otto Heinrich Novack, Tartu kullassepp, tegutses 1829 - 1845.

W. Neumann. Friedrich Ludwig v. Maydell. Riga 1897, lk. 11
E. Nottbeck, W. Neumann. Geschichte und Denkmäler der Stadt Reval. II Tallinn, 1899, lk. 62 (In Silber getriebener Einband einer Prachtbibel, entworfen und ausgeführt von dem Maler Ludwig v. Maydell. Die Bibel bildete ein Ehrengeschenk, das die estländische Ritterschaft dem Oberpastor der Domkirche Paul Eduard Hörschelmann machte. Ueber den Maler Ludwig Friedrich v. Maydell, geb. 29. November 1795, gest. 6. November 1846, vgl. W. Neumann’s Biographie des Künstlers in den Rigaschen Stadtblättern von 1897.)
E. Vende. Väärismetalltööd Eestis 15.- 19. sajandini. Tallinn, 1967, lk. 101: Näitena olgu mainitud Tallinna Toomkiriku hõbedane piibliköide a. 1836. Köite kavandajaks oli maalikunstnik Ludwig Maydell, kes oma uusgooti lahendustega on eriti tuntud Oleviste kiriku altari ja kantsli kavandi valmistajana. Märkus lk. 123: Kunstniku naise väide, nagu oleks L. Maydell ka ise kavandi metallis teostanud, ei vasta tõele, sest köide kannab selget Riia linnamärki.
K. Kirme. Eesti hõbe. Tallinn, 2000, lk. 186, 192: Neogootikat ei harrasta õieti ükski tuntud tolleaegne Eesti kullassepp… Ainsaks teada olevaks erandiks on tuntud baltisaksa kunstniku Friedrich Ludwig von Maydelli poolt kavandatud piibliköide, mille teostas Tartu meister O. H. Nowack.… Maydelli ja Nowacki koostöö kõige omapärasem näide on eespoolt mainitud piibliköide… Köite kujundus on antud Maydellile omases veidi kuivas neogootikas. Nowack on Maydelli kavandi koos reljeefsete figuuridega päris hästi materjali viinud, kuid Maydell kui kullassepakunsti tehnikates mitte kõige paremini orienteeruv autor on kavandit näinud enam graafiliselt, mistõttu on tekkinud teatav ebakõla detailselt modelleeritud figuuride ja lapidaarsete ornamendipindade vahel.
V. Vaga. Kunst Tartus 19. sajandil. Tallinn, 1971, lk. 29 (Maydelli tarbekunstialastest töödest tõstetakse esile hõbedase kohrutusega kaunistatud piiblikaasi, mis säilivad Tallinna Toomkirikus.)

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: hõbe, trükis, samet.
Tehnika: graveeritud, kohrutatud, valatud.
Autor, valmistamise koht: kavand: Friedrich Ludwig von Maydell, teostus: Tartu kullassepp Otto Heinrich Novack
Dateering: 1828
Mõõtmed: köide ca 31 x 27 x 7 cm; esi- ja tagakaane hõbekate 32 x 26 cm ( ilma nurkadeta 30, 6 x 24 cm), keskväli 17, 4 x 11, 5 cm; nurgad esikaanel ? ca 8, 6 x 9 cm, tagakaanel ? ca 8, 5 x 8, 5 cm. kate seljal 30, 6 x 5,2-5,3 cm; lukkumi metallosa pikkus ca 5 cm.
Märgid (meistrimärgid): meistrimärk ja linnamärk tagakaane paremas allnurgal: N.H.; Tartu linnamärk (võti ristatud mõõgaga), all aastaarv 1828. Selja kujunduses esineb aastaarv 1831 (annetusdaatum).
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): esilehel kalligraafilises gooti kirjas pühendus: Dem Hochenwürdigen Herrn Herrn Propst Paul Eduard Hoerschelmann Oberpastor an der Domkirche zu Reval, Assessor des ehstländischen Provinziel-Consistorii, Director des Dom-Waisenhauses dem durch neue Amtsführung und erbauliches Vorbild hochverdienten Manne widmet diese Bibel, als Zeichen dankbarer Anerkennung und Achtung zu seinem fünfundzwantzig-jaehrigen Amtsjubilaeo und funftzigsten Geburtstage die Ehstlaendische Ritterschaft.
Kaane ülanurga serval tushikirjas muinsuskaitsemärgistus MKI 1 V 209 (teine samasugune mahakulunud).
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): katteosade mõningane deformatsioon, tagakaanel katteserv kaane küljest lahti tulnud; väheselt oksüdeerumisjälgi. Samet tugevasti pleekinud; kantidest, uurdest ja lukkumite küljest rebenenud. Raamatuplokk terve, kuid kaante kinnitus kahjustustega (ka koika
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Piibel on 1831. aastal Eestimaa Rüütelkonna poolt annetatud Toomkiriku ülempastorile, Eestimaa Provintsiaalkonsistooriumi assessorile ja Toomvaestekooli direktorile Paul Eduard Hoerschelmannile 50. sünnipäevaks ja 25. ametijuubeliks. Sisekaanel roosast altassist dublöör, raamatuploki lõiked kullatud. Hõbekattel, nii esi- kui ka tagakaanel, ažuurse ääristuse keskel kaheksanurksel pinnal mandorlas Kristus. Esikaanel on ta seismas pilvedest ääristatud poolkeral, ülestõstetud kätes hoides taevakehi (Päike, Kuu); pea kohal täht A. Tagakaanel on figuur rüütatud ülilopsakasse kuninglikku tähismantlisse, samuti seismas pilvedest ääristatud poolkeral. Kristuse paremas käes sirp, vasakus viljavihk, aupaistekiirtes pea kohal kroon, selle kohal täht Ω. Äärise kujunduses gooti ornamentikaga sõõrid vaheldumisi evangelistide sümbolitega (iga kujund kordumatu). Nurgised on kujundatud kolmehaarse nimbusena ümber poolkera, millele graveeritud viisnurkne täht; viisnurgamotiiv esineb ka ažuurses ornamendis. Selja hõbekate kirjaga Biblia sacra ning samuti ažuurse ristlillik-ornamenteeringuga, allosas kolme kroonitud lõviga vapikilp krooniga ja selle all daatum 1831, ornamendimotiividega ümbristuses.
Hõbekatet puhastas metallirestauraator Ivo Janis 1992
1992 eksponeeritud antiigimessi hõbedanäitusel Rootsis Skellefteås.