• Mälestised

14592 Olustvere raudteejaama peahoone, 20. saj I pool

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Olustvere raudteejaama peahoone, 20. saj I pool
Mälestise registri number 14592
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.02.1998
Registreeritud 17.02.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis
Olustvere raudteejaama peahoone Autor Anne Kivi Kuupäev 22.10.2008
Olustvere raudteejaama peahoone Autor Anne Kivi Kuupäev 22.10.2008 Olustvere raudteejaama peahoone Autor Anne Kivi Kuupäev 22.10.2008 Olustvere raudteejaama peahoone Autor Anne Kivi Kuupäev 22.10.2008 Olustvere raudteejaama peahoone Autor Anne Kivi Kuupäev 22.10.2008 Vaade lõunast Foto 31.10.2012 Anne Kivi Vaade siseõuelt Foto 31.10.2012 Anne Kivi
Galerii(6)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 15.12.1997 määrus nr. 79, (RTL 1998, 40/41, 191) Kuupäev: 15.12.1997

Inspekteerimised(4)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 17.10.17

Menetleja: Viljandimaa nõunik, Anne Kivi

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Raudteekompleks, Jaamahoone, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Haldushoone, Jaamahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Kroonuhistoritsistlikus stiilis jaamahoone näide, millel on säilinud algupärane välisilme ja detailid.

Sisestatud: 24.08.2009.

Mälestise kirjeldus


Risaliidiga kahekorruselise korpusega liitub küljel ühekorruseline tiib, mõlemad viilkatusega.
Katus eterniit
Seinad palk, laudvooder
Sokkel maakivi
Rõhtvoodrile pakub kontrasti püstlaudis esimese korruse akendealusel vööndil ja viiludel, fassaade ilmestavad nurgalauad ning avatäidete piirded. Räästad ja avasilluste ehissirmid on kaunistatud peenehambulise puitpitsiga. Väljaulatuvad sarika- ja pärliniotsad on dekoratiivselt tahutud, viile ilmestavad konsooltugedega ehispennid. Põhjapoolse otsaseina sissepääsul on puidust kaldtugedega varikatus ja tore kaarduvate põskedega kivitrepp. Ühekorruselisel tiival on tagaküljel kaks ja fassaadil üks väljasopistuv eeskoda, neist vähemalt fassaadil asetsev on sekundaarne (tõen. esimese vabariigi aegne). Aknad on osaliselt algsed, nõuk. aegsed aknad ei järgi originaalakende ruuduliigendust. Põhjapoolne uks on sekundaarne, ülejäänud välisuksed ilmselt vastavate eeskodade kaasaegsed. Fassaadil on säilinud vana raudteekella kronstein ja lipuvarda pesa, mitte väga ammu on fassaadile kinnitatud uus emailitud plekktahvel jaama nimega. Tagaküljel on metallist ilma pirnita välisvalgusti.
(Eesti raudteearhitektuuri inventeerimine, kunstiteaduse üliõpilased Martin Jänes ja Urmas Oja . Tall. 2004)

Sisestatud: 24.08.2009.

Mälestise ajalugu


Ehitatud tüüpprojekti järgi 1901 a, nn kroonuhistoritsistlikus stiilis.
(Eesti raudteearhitektuuri inventeerimine, kunstiteaduse üliõpilased Martin Jänes ja Urmas Oja . Tall. 2004)

Sisestatud: 24.08.2009.