Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Loodi mõisa peahoone, 18.-20. saj
Mälestise registri number 14603
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.02.1998
Registreeritud 17.02.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis mõisa peahoone (112004310)

Inspekteerimised(22)

Seisund: avariiline

Inspekteerimise kuupäev: 05.12.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Viljandimaa üks vanimaid barokkstiilis härastemaja .

Sisestatud: 29.01.2007.

Mälestise kirjeldus


Barokne, ühekorruseline, krohvitud, raske S-kivist murdkatusega puidust hoone. Kõrgete laiade piirdelaudadega aknad paiknevad kohati parikaupa. S-tiivaga liitub 2-korruseline juurdeehitus, ažuurse laudrinnatisega varikatus peasissepääsu ees ja pargikülje rõdu (hävinud) pärinevad 19.s. lõpust.

Sisestatud: 29.01.2007.

Mälestise ajalugu


Esimesed teated Loodi mõisa kohta pärinevad 16. sajandi keskelt, mil mõis kuulus Tödwenite suguvõsale. 1599. aastal läks mõis Heinrich Tödwen’i õe kaudu Klot’ide kätte ning nendelt omakorda sugulussidemetega 1679. aastal Berend ja Wilhelm Bockile. Von Bockide suguvõsale jäi Loodi mõis mitmeks sajandiks kuni mõisate võõrandamiseni. Viimane omanik 1903st aastast oli Bernhard Woldemar von Bock. Peahoones oli Loodi algkool 1920ndatest aastatest kuni1967. aastani, mil peahoone anti üle Viljandi Laste Spordikoolile. Praegu seisab hoone kasutuseta.
Härrastemaja on ehitatud 18.s. II p.

Sisestatud: 29.01.2007.

Aruanded


Loodi mõisa peahoone lõunatiiva katuse restaureerimistööde aluseks olid:
1. „Muinsuskaitse eritingimused konserveerimis- ja restaureerimistöödeks“ – Mart Siilivask 2011.a.
2. „Loodi mõisa peahoone (reg. nr. 14603) lõunatiiva katuse restaureerimise põhiprojekt“ –Maverick Investments OÜ , arhitekt Priit Lõhmus

Töid teostas OÜ Silindia ajavahemikus 11.02.- 17.09.2013.a.
Tööde teostamiseks ehitati kahekorruselise tiibhoone külgedele puittellingud. Eemaldati teise korruse välisseintelt nõukogude ajal paigaldatud horisontaalne voodrilaud, mis oli löödud algsele tugevasti kahjustunud laiade laudadega püstlaudisele. Ruumide välisseintelt eemaldati sisemised lauad seinakahjustuste kindlaksmääramiseks ning niiskuskahjustuste likvideerimiseks. Eemaldati laepealne täide ja lae laudised. Purunenud ja tugevalt kahjustunud avariiohtlikud laetalad toestati puidust jaotusvöödele paigaldatud postidega, foto nr. 10. Kuna katuse kandekonstruktsioonide, laetalade ja rõhtpalkseina ühendusteks on kasutatud rajamisajal traditsioonilisi tappühendusi, siis mädanenud konstruktsioonide asendamiseks oli otstarbekas kogu katusekonstruktsioon demonteerida. Katuselt eemaldati olemasolevad valtsidega katusekivid, fotod nr. 1-6. Terved kivid laoti alustele ja säilitatakse. Eemaldati „poola laudis“, fotod nr. 16, 17, 18. Demonteeriti sarikad, fotod nr. 21-25, 40-44. Demonteeriti toolvärk, fotod nr. 29, 31. Laetalad pikkusega 9,8 m, olid paigaldatud hoonega risti, tapitult rõhtpalkseina, toetatult siseseintele, fotod nr. 7, 9, 23-25. Talad olid tugevalt kahjustunud, fotod nr. 7-10, 23, 24, 30, 42, 45, 46,48.Talad demonteeriti, foto nr. 29, ning sorteeriti. Säilinud kasutuskõlblikud talaosad paigaldati hoone läänepoolses küljes olevate kitsamate ruumide lagedele ning tehti kaldjätkud poltühendustega kandva vaheseina juures, fotod nr. 39, 61. Idapoolsete ruumide uued talad on valmistatud originaalide eeskujul, fotod nr. 38,62,68. Plommiti läänepoolse välisseina ülemise rõhtpalgi kahjustunud osa, fotod nr. 33-35,40,63. Tugevalt oli kahjustunud idapoolne rõhtpalksein, fotod nr. 45-47. Eemaldati rõhtpalkseina mädanenud osad, fotod nr. 52, 53.Seina tenderpostidele tehti originaali järgi uus vöö, fotod nr. 50,51 ning paigaldati, foto nr.53. Tenderpostide vahelised rõhtpalgid valmistati originaalide järgi, foto nr. 56 ja paigaldati, kasutades tihendamiseks kuiva sammalt, fotod nr. 54,55,58-60. Eriti kahjustunud oli vanema hoone algne lõunapoolne otsasein katuseneelu läbijooksude tõttu. Demonteeriti vanema hoone algse kelba räästa algupärane palgist välja lõigatud räästakarniis , mis säilitatakse edaspidisteks töödeks, foto nr. 70.Asendati idapoolse ukseava tenderpost ja selle piirkonnas olevad kahjustunud rõhtpalgid, fotod nr. 72-75. Uued rõhtpalgid valmistati vanade eeskujul, fotod nr. 76 ja 77 (vaated mõlemast otsast). Eemaldati trepikoja osas vanema hoone seinas olevad laiad lauad, fotod nr. 83-85. Sõrestikseina raampuude vahed olid täidetud savimördil põletamata tellistega, mis eemaldati, fotod nr. 85-89 ning säilitatakse. Puitkonstruktsioonid olid saanud tugevaid niiskuskahjustusi ning demonteeriti, valmistades nende järgi uued detailid, fotod nr. 88-90. Monteeriti tagasi hoone algupärane lahtivõetud toolvärk kasutades ühendusteks tamme ning saare puupulkasid, foto nr.65 ja vahelae talade pealne riputustala koos algsete riputistega, fotod nr.32, 62,79, 80. Hoone sarikad olid halvas olukorras, saanud niiskuskahjustusi, vajunud kõveraks. Taaskasutati viis paari algseid sarikaid, foto nr.64,65,94,96. Ülejäänud sarikad asendati originaalide järgi tehtud uutega. Sarikate alumistele otstele paigaldati uued kiilud murtud kalde moodustamiseks algsete eeskujul, fotod nr. 94,96.Lammutati tugevalt kahjustunud korstnaotsad , fotod nr. 13,14,26. Uued korstnapitsid laoti vanade eeskujul Wienerberger Terca tellistest VAT-65, fotod nr. 91,96, krohviti ja värviti, fotod nr. 97,100. Paigaldati „poola laudise“ alune roovitis, fotod nr. 94,95, 97 ja uutest laiadest veesoontega laudadest „poola laudis“, fotod nr. 57,98,102.Paigaldati kivialune roov, foto nr. 99,102. Neelu põhja paigaldati topelt tsinkplekid: alumine plekk „poola laudise“ alla , pealmine roovi alla, ülespöördega roovi peale, fotod nr. 102,104. Vanad vihmaveetorude kandurid demonteeriti, puhastati, krunditi, värviti ja paigaldati tagasi, foto nr. 103.Paigaldati vanade vihmaveerennide järgi valmistatud uued tsinkplekist vihmaveerennid. Vihmavee allaviigutorud paigaldatakse peale fassaadi viimistlustöid. Praegu juhiti vihmaveed tellingute peal hoonest eemale. Katusekatteks paigaldati Monieri traditsiooniline savikivi Vitting E 13, fotod nr. 100-106.Neeluga liituvale vanema hoone kelbale paigaldati tagasi vana katusekivi, foto nr.104. Korstnate otstele on paigaldatud tsingitud plekist mütsid, katusekiviga liitumise kohale on paigaldatud tsinkplekist korstnakraed, korstnate kõrvale tsinkplekist katuseluugid, fotod nr, 107,108. Taastamata on laelaudis ja paigaldamata laepealne soojustus, mis teostatakse teises järjekorras. Teostatud tööd on tehtud kvaliteetselt, detailide asendamistel ja plommimistel on kasutatud sarnase ristlõikega kuiva ja kvaliteetset kuusepuumaterjali ja traditsioonilisi tappühendusi .
Koostas Leili Männik

Sisestatud: 29.11.2013.