Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Loodi mõisa park, 19. saj
Mälestise registri number 14604
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.02.1998
Registreeritud 17.02.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 05.12.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Maastiku reljeefsust ärakasutava Viljandimaa erinevatel etappidel rajatud mõisapargi tüüpiline näide

Sisestatud: 29.01.2007.

Mälestise kirjeldus


5,6ha pargi põhiosa moodustub laskuvale reljeefile rajatud vanast regulaarsest pargist, mis hiljem on ümber kujundatud segastiilis pargiks, kus esineb vanu regulaarseid elemente: ovaalne esiväljak, mis on piiratud teega; hoone taga terrassidena laskuvad murupinnad, mis on ääristatud pügatavatest pärnadest alleedega ning lõpetatud samuti ristuva pügatud pärna-alleega; kaks sümmeetriliselt paigutatud tiiki alleede lõpus.
19.s. ümberkujunduste käigus püüti pehmendada ka olemasolevate korrapäraste pargiosade rangust juurdeistutatavate puudega ja teede kuju muutmisega esiväljakul. Sel ajal on rajatud ka kalmistupark – kuulus Loodi lehisepuistu
Tagaväljaku moodustab terrassidena langev, regulaarsete ristuvate pärnaalleedega pargiosa, mille lõpus on kaks nelinurkset põhjaveetoitelist tiiki. Peahoone ees, esiväljakul on graniidist päikesekell (mis on osaliselt lagunenud).
Pargis on mälestuskivi rahvalaulik Epp Vasarale.

Sisestatud: 29.01.2007.

Mälestise ajalugu


Algne barokkstiilis park on rajatud 18. sajandi lõpus. 19. sajandi keskel ja II poolel on algsele pargile juurde rajatud vabakujulised pargiosad, mis asuvad peahoonest lõunas ja idas.

Sisestatud: 29.01.2007.