Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi |
Loodi mõisa meierei, 19. saj |
Mälestise registri number |
14613 |
Mälestise tüüp |
Kinnismälestis |
Mälestise liik |
ehitismälestis |
Arvel |
17.02.1998 |
Registreeritud |
17.02.1998 |
X-koordinaat |
593266.14 |
Y-koordinaat |
6460076.19 |
Mälestise vana number |
k |
Ava kaardil |
Paikvaatluse kuupäev: 10.11.22
Menetleja: Viljandimaa nõunik, Anne Kivi
|
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Tootmishoone, Meierei, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Meierei, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Mälestise tunnus
Ajaloolise Loodi mõisa ansamblisse kuulunud kõrvalhoone.
Sisestatud: 11.09.2018.
|
Kirjeldus
Lihtne liigendamata kahekorruselist kivihoone. Viilkatusega hoonemahtu kaunistavad madalate kaarsillustega akna- ja ukseavad, mis on ääristatud valgendatud krohviääristega. Maakivimüüri ladu on ilmestatud vuukidesse pikitud tumedate kivikildudega.
Ehitis oli algselt kahekorruseline kivikattega viilkatusega maakiviseintega hoone, mille läänepoolses otsas oli tootmisruum läbi kahe korruse ning idapoolses otsas oli katusekorrusel välja ehitatud kaks tuba.
Võlvitud juustukelder asub hoone idaotsas esimesel korrusel, kuid põrandapind on ca 0,5 m madalamal. Piima vastuvõturuumi põrand oli tõstetud ülejäänud esimese korruse põrandast ca 80 kõrgemale.
Hoone lõunaküljel olnud katlaruum ja jääruum on lammutatud.
1990. a. on koostatud ehitusprojekt meierei ümberehitamiseks asutuse puhkebaasiks.
Kogu teise korruse ruumijaotus ja konstruktsioonid on uued . Samuti katusekorrusel . Kogu katusekonstruktsioon koos kattega on uus. Katusekorruse ruumide valgustamiseks on katusesse ehitatud uugid .
Hoone välissein ja avad selles on valdavalt säilinud algsel kujul. Endise piima vastuvõturuumi ukseavad on ehitatud väiksemaks- akendeks. Lääneseinas olnud esimese korruse aknaava on muudetud sissepääsuks. Vahepealsetel aastatel (peale 1952) lääneseina rajatud avarad tootmisruumi aknad on osaliselt kinni ehitatud .
Algseid avatäiteid säilinud ei ole.
(Loodi mõis meierei muinsuskaitse eritingimused. R. Mändmaa, 2008)
Sisestatud: 08.06.2011.
|
Ajalugu
Hoone peaukse kohal olev raidkivi annab ehitusaastaks 1858 (Erbaut 1858).
Oma 1971. aastal koostatud ülevaates Eesti mõisatest nimetab V. Ranniku kõnealust hoonet viinaköögiks, mis on ka loogiline seletus hoone asukohta silmas pidades. Ka mõisa südamikuplaanil 19.s. lõpust on antud kohale märgitud viinavabrik. Lammutamiste käigus avanenud konstruktsioonid näitavad, et meiereile tüüpiline piima vastuvõturuumi tõstetud põrand on ehitatud hiljem. Millal viinavabrikust sai meierei, ei ole teada.
Alates 1923. aastast tegutses siin Loodi Piimaühing.
Läänepoolses otsaseinas paiknevad suured tootmisruumi aknad on rajatud peale 1952. aastat, kui hoone inventariseeriti kui Õisu võitööstuse Loodi juustutsehh.
Piimanduse funktsiooniga kasutati hoonet möödunud sajandi kaheksakümnendate aastateni.
Kaheksakümnendate aastate lõpus omandas hoone oma puhkebaasiks tootmiskoondis "Talleks".
(vt. Loodi meierei muinsuskaitselised eritingimused, R.Mändmaa, 2008)
Sisestatud: 08.06.2011.
|