Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Välgita mõisa peahoone, 18.saj.
Mälestise registri number 14641
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.02.1998
Registreeritud 17.02.1998
Mälestise vana number 578
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis mõisahoone (112028741)

Inspekteerimised(9)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 15.12.16

Inspektor: Viljandimaa nõunik, Anne Kivi

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Piirkonna üks väheseid selle ajastu säilinud mõisa peahooneid.

Sisestatud: 02.02.2004.

Mälestise kirjeldus


Mõisa peahoone kohta suhteliselt väike rõhtpalkehitus kaetud kõrge savikivist poolkelpkatusega. Seinad on varem olnud väljast kaetud rõhtsa laudisega. Tiheda raamijaotusega segmentkaarsete ülaosadega aknad on ümbritsetud baroksete dekoratiivsete puidust raamistustega ja omavad luuke. Peafasaadi keskteljel asub kalasabamustris laudise ja segmentkaarse ülaosaga valgmikuta kahehõlmaline peauuks. Teine uks asub tagafassaadis. Peauks viib eeskotta, mille taga asub massiivne ajastule iseloomulik mantelkorsten. Säilinud on tüüpiline 18.saj. iseloomulik plaanilahendus. Hoone sisemisest rikkalikust dekoorist on kaasajani järele jäänud üksikud detailid. 1980-ndatel aastatel hoones toimunud remonttööd on pooleli jäänud. Remondi käigus eemaldatud detailid on suures osas kaduma läinud või asuvad samas hoones. Väärtuslikud ahjud on hävinud.

Sisestatud: 02.02.2004.

Mälestise ajalugu


Välgita mõisa peahoone valmis A.H. Hupeli andmetel 18. sajandi keskpaiku.
1980 toimusid suuremad remonttööd.

Sisestatud: 02.02.2004.

Meedia


Postimees, artikkel 31.01.2004
Välgita mõis rändab käest kätte
16.01.2004

Muinsuskaitseinspektorit Anne Kivi panevad nördima Välgita mõisa omanikfirma juhid, kes püüavad muinsuskaitseseadusest tulenevatest kohustustest kõrvale hiilida.
Saarepeedi vallas asuva Välgita mõisa koos 26 hektari maaga ostis eelmisel suvel riigivara oksjonilt aktsiaselts Roger Puit. Et kinnistul asub XVIII sajandist pärit arhitektuurimälestis, üks Eesti vanemaid puitmõisaid, siis käis Muinsuskaitseameti vaneminspektor Anne Kivi juba sügisel vaatamas, kui hea peremees uus omanik on.

Hoone kivikatus oli auke täis, uksed avali, mitmel pool vedeles prahti ja ümbrus oli hooldamata. Anne Kivi koostas Roger Puidule ettekirjutuse, millele juhatuse esimees Margus Meimer ka arusaaval ja sõbralikul moel allkirja andmas käis, lubades hädavajalikud tööd ära teha.

Hea mees, kes lubabki

"Keegi ei kiirusta omanikku mõisat üleöö uueks muutma, küll aga kohustab muinsuskaitseseadus teda kaitsealuse varaga hoidvalt ümber käima," selgitab Anne Kivi. "Pealegi ei selgunud mõisa ajalooline väärtus ootamatult. Roger Puit teadis, millega tal tegemist tuleb teha."

Vaneminspektori sõnul on kõrge kelpkatuse, baroksete aknaraamide, kalasabamustriga uste ja võimsa mantelkorstnaga hoone endiselt ohus.

"Nii nagu oli novembris, nii on see ka praegu. Katkisest katusest sajab vesi hoone sisekonstruktsioonidele. Iga möödakäija võib maantee ääres seisva maja uksest sisse astuda. Piisab ühest suitsuotsast või tuletikust..." muretseb ta. "Puidufirmale ei tohiks katuseaukude parandamine või uksele luku ettepanemine sugugi üle jõu käia."

Anne Kivini on jõudnud info, et Välgita mõis on uuesti müüki pandud. "Uue omaniku tekkides algab teatiste saatmine ja tähtaegade seadmine jälle otsast peale," ohkab ta.

Uus luud pühib paremini

Roger Puidu juhatuse esimehe asetäitja Siim Sillamaa ei tee firma plaanidest saladust.

"Kui te seda veel ei tea, siis Roger Puit tegeleb juba kaheksa aastat metsamaa kokkuostmisega, et moodustada siin kuni 10 000 hektari suurune erametskond. Seda kavatseme vastavalt metsakorralduskavale ka ise majandama hakata," räägib ta. "Välgita mõisa ostsime sinna juurde liidetud metsamaa, mitte millegi muu pärast. Miks see kinnistu siis sellisel viisil üldse müüki pandi?"

Sillamaa andmetel on firmal kavas ajalooline hoone koos seitsme hektari põllumaaga senisest kinnistust lahku mõõta — mõõdistamine parasjagu just käivatki — ja uuesti katastrisse kanda.

"Muide, meie firma müüb kinnisvarabüroo vahendusel nii mõndagi vana maja, mille oleme varem kokku ostetud metsast lahku mõõtnud. Inimesi, kes linnast ära maale elama tahavad minna, huvitavad need väga," lisab Sillamaa.

Järgmine kosilane on teel

See, et Välgita mõisal uus kosilane paistab, on praeguse omanikfirma esindaja sõnul tõsi. "Eelleping on sõlmitud. Tegemist on Tallinna meestega, kes huvituvad just mõisast."

Küsimusele, miks Roger Puit vahepeal muinsuskaitseseadusest tulenevaid kohustusi täitnud ei ole, vastab Sillamaa küsimusega: "Aga miks riik, kelle varana Välgita mõis müüdi, oma kohustusi ei täitnud? Miks niisugune hooletuses vara üldse meie kätte sattus?"

Roger Puidu mehi kaitseb ka Saarepeedi vallavanem ja Välgita mõisa naabrimees Riho Männik.

"Ma ei saa aru, miks te neile praegu kallale lähete," imestab ta. "Nad on alles lühikest aega omanikud ja tegelevad nüüd tõesti mõisale uue, asjast huvitatud omaniku leidmisega. See vara on aastaid peremeheta seisnud. Riik oleks võinud oma haruldase hoone endale jätta ja seda siis ise taastada."

Samuti ei usu vallavanem, et tühipaljas uste sulgemine ajaloolist hoonet lagunemise eest kaitseb.

"Olen minagi siin käinud mõisa uksi kinni sidumas, aga järgmisel päeval on need jälle pärani. Miks? Aga miks tekivad meil metsa alla prügihunnikud, miks käiakse rüüstamas? Inimeste teadlikkus on väike. Selle hoolimise tekkimine võtab kõik veel aega," on Männik oma vastuses tuline.

Küll teeks, kui jõuaks

Riigikogu liige ja Viljandi endine maavanem Helir-Valdor Seeder ei ole Välgita mõisa puhul nõus riigi suunas näpuga vibutama.

"Riigi vara oli Välgita mõis ainult ajutiselt ja selleks, et seda koos maaga müügiks ette valmistada," selgitab ta.

"Muidugi vajavad meie mõisad rohkem riigi tähelepanu," nendib Seeder. "Viljandimaal on iga mõis eriline ja olulisematega neist oleme ka tegelnud. Toon näiteks Olustvere, mis on Eestis üks terviklikumalt säilinud mõisakomplekse. Aga sellegi teemapargiks muutmine ei ole edenenud niisuguse tempoga, kui tahaksime. Jah, ja Olustvere kõrval on meil veel Välgita ja palju muud."

Arvamus

Anne Kivi,
muinsuskaitseinspektor

Omanikke on mitmesuguseid. Toon näiteks osaühingu Kirsimäe Ait juhatuse liikme Rain Raimo. Viljandi mõisa aita taastades sipleb temagi muinsuskaitseameti antud tähtaegadega, aga ta helistab ja räägib mulle, kuidas tal tööd edenevad. Et ühe ja teise ülesandega on ta hakkama saanud, aga selle kolmanda täitmine veel viibib.

See on suhtumise küsimus, sest ega muinsuskaitseamet ole karistusasutus.

Ma usun, et rüüstajaid ei hoia eemal mitte ainult kõrge tara, vaid ka see, et hoone juures on näha peremehe hoolt. Aitaks seegi, kui Välgita mõisa ümbrus oleks korras, uksed-aknad suletud ja silt "Eravaldus" seal kõrval.

Aga praegu see vana maja lausa kutsub sisse astuma igaüht, kes mööda sõidab, olgu see siis mujalt tulnud uudishimulik vanavarakoguja või asjale kippuv omakülamees. Vallavanem peaks hea seisma selle eest, et mälestised oleksid hooldatud, mitte õigustama omanike tegematajätmisi.

Roger Puidu pärast olen ühendust võtnud meie ameti juristiga ja arutanud sellele firmale trahvi määramist.

Muinsus

Omaaegsete restaureerijate töö jäi Välgita mõisas pooleli 1990. aastate algul.

Laguneva mantelkorstna ümber on kaheksa suurt ruumi. Põrandaid, vaheuksi ja kahhelahjusid enam alles ei ole. Küll aga leiab hoonest veel taastamiskõlbulikke 16 ruuduga aknaid, mis tollal ära põlati ja uute vastu vahetati. Põrandal vedeleb ka üks lõhutud ja väljasaetud lukukarbiga uks.
Aime Jõgi

Sisestatud: 02.02.2004.